Maamme: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 84.250.99.30 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Luckas-bot. |
|||
107. rida: | 107. rida: | ||
'''1.''' |
'''1.''' |
||
:Oi maa, me Suomi, |
:Oi maa, me Suomi, sünnimaa, |
||
:suur sõna helise! |
:suur sõna helise! |
||
:Ei ükski rand all taevaraa |
:Ei ükski rand all taevaraa |
Redaktsioon: 14. august 2011, kell 12:27
Maamme (rootsi Vårt land, 'Meie maa') on de facto Soome Vabariigi riigihümn.
Hümni muusika autor on saksa immigrant Fredrik Pacius 1848 ja rootsikeelsete sõnade autor Johan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846.
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm.
Räägitakse, et Pacius komponeeris muusika veerand tunniga, oskamata aimata, et see läheb soomlastele niivõrd hinge, et nad teevad sellest riigihümni.
Kuni Soome iseseisvumiseni 1917, kui laul seostati konkreetselt Soomega, lauldi Paciuse laulu Runebergi sõnadega sageli teisteski põhjamaades: Rootsis, Norras ja Taanis. Laulu originaaltekstis ei nimetata Soomet, välja arvatud 4. ja 10. salmis, mida harva lauldakse. Laulus räägitakse lihtsalt põhjamaast, üksnes soomekeelne tekst nimetab juba esimeses reas Soomet. Sellepärast on laulu sisu, eriti rootsi keeles, märkimisväärselt sarnane Rootsi hümni ja Norra hümniga.
Eesti hümnil "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning liivlaste hümnil "Min izāmō, min sindimō" on sama muusika. Erinevus seisneb selles, et Soome hümnil korratakse kaht viimast rida, Eesti hümnil seda ei tehta.
Sarnasuse tõttu paljudele teistele hümnidele on tehtud ettepanek võtta uueks Soome hümniks Jean Sibeliuse "Finlandia", millele on soomekeelsed sõnad kirjutanud Veikko Antero Koskenniemi ja rootsikeelsed sõnad Joel Rundt. On ka neid, kes peavad "Finlandiat" lihtsalt muusikalises mõttes kenamaks, aga kriitikud ütlevad, et seda on raske laulda.
Sõnad
1.
- Oi maamme, Suomi, synnyinmaa,
- soi, sana kultainen!
- Ei laaksoa, ei kukkulaa,
- ei vettä rantaa rakkaampaa,
- kuin kotimaa tää pohjoinen,
- maa kallis isien!
2.
- On maamme köyhä, siksi jää,
- jos kultaa kaivannet
- Sen vieras kyllä hylkäjää,
- mut meille kallein maa on tää,
- sen salot, saaret, manteret,
- ne meist on kultaiset.
3.
- Ovatpa meille rakkahat
- koskemme kuohuineen,
- ikuisten honkain huminat,
- täht'yömme, kesät kirkkahat,
- kaikk'kuvineen ja lauluineen
- mi painui sydämeen.
4.
- Täss auroin, miekoin, miettehin
- isämme sotivat,
- kun päivä piili pilvihin
- tai loisti onnen paistehin,
- täss Suomen kansan vaikeimmat
- he vaivat kokivat.
5.
- Tään kansan taistelut ken voi
- ne kertoella, ken?
- Kun sota laaksoissamme soi,
- ja halla näläntuskan toi,
- ken mittasi sen hurmehen
- ja kärsimykset sen?
6.
- Täss on sen veri virrannut
- hyväksi meidänkin,
- täss iloaan on nauttinut
- ja murheitansa huokaillut
- se kansa, jolle muinaisin
- kuormamme pantihin.
7.
- Tääll' olo meill on verraton
- ja kaikki suotuisaa,
- vaikk onni mikä tulkohon,
- maa isänmaa se meillä on.
- Mi maailmass on armaampaa
- ja mikä kalliimpaa?
8.
- Ja tässä, täss' on tämä maa,
- sen näkee silmämme.
- me kättä voimme ojentaa
- ja vettä rantaa osoittaa
- ja sanoa: kas tuoss' on se,
- maa armas isäimme.
9.
- Jos loistoon meitä saatettais
- vaikk' kultapilvihin,
- mis itkien ei huoattais,
- vaan tärkein riemun sielu sais,
- ois tähän köyhäänkotihin
- halumme kuitenkin.
10.
- Totuuden, runon kotimaa
- maa tuhatjärvinen
- miss' elämämme suojan saa,
- sa muistojen, sa toivon maa,
- ain ollos, onnes tyytyen,
- vapaa ja iloinen.
11.
- Sun kukoistukses kuorestaan
- kerrankin puhkeaa,
- viel lempemme saa nousemaan
- sun toivos, riemus loistossaan,
- ja kerran, laulus synnyinmaa
- korkeemman kaiun saa.
Tõlge
1.
- Oi maa, me Suomi, sünnimaa,
- suur sõna helise!
- Ei ükski rand all taevaraa
- nii armastet eal olla saa,
- kui põhja koidust kuldne see
- maa meie isade.
2.
- Me maa on kehv, seks jäägu neist
- kes kullahimuga,
- läeb kõrgilt võõras mööda meist;
- kuid kallimat meil pole teist,
- ning voorte, saarte, laantega
- kuldmaa on meile ta.
3.
- Me armastame mühavaid
- mustmetsi, järve teid,
- me koski, laulvaid, kohavaid,
- me tähtis-öid, me valgeid öid -
- ja kõiki laule, pilte neid
- mil Suomi võlund meid.
4.
- Siin adra, mõõga, mõttega
- me isad võitlesid,
- kas päikse paistel, tormiga,
- hää õnnega, või halvaga -
- siin surmaga nad heitlesid,
- ja siiski püsisid.
5.
- Ei lugeda neid vaevu või,
- ei lõpeks võitluslood:
- kuis külast külla sõda sõi,
- kuis tuli hall ja nälja tõi,
- kes mõõdaks kõik need vaenuvood
- mis kestnud põlved nood?
6.
- Ja siin see on kus valati
- kord verd ka meie eest,
- siin, siin, kus naerdi nuteti,
- kus koormate all ägati
- mis kannud ammu aegadest
- see rahvas - meie eest!
7.
- Siin on meil hää, siin olla sarm,
- kõik meile annud ta;
- kas saatus helde meil või karm,
- yks isamaa meil on, yks arm,
- mis võikski ilmas leiduda
- väärt enam armasta?
8.
- Ja siin, ja siin just on see maa,
- ees meie silmade;
- kätt võime välja siruta,
- ja vett, ja randu näidata;
- näe, see siin, öelda kõigile,
- me isamaa on see!
9.
- Kui ka kesk pilvi hiilgavaid
- me kodu kuldse saaks,
- kus poleks ohkeid, pisaraid,
- kus tähetants me elu vaid,
- ka sääl me unistuseks hääks
- see vaene maa siin jääks.
10.
- Oi maa, tuhande järve maa,
- mis laul ja truudus lõi,
- me elu, kodu kinkija,
- me isade, me laste maa,
- oi, kehvanagi, püsti päi
- ja vabalt, kindlalt käi!
11.
- Küll sinu pungki õitsele
- kord puhkeb uhkena,
- me armastus viib hiilgele
- su au, su töö, su lootuse,
- ja saab kord kõla kõrgema
- su laul, oi sünnimaa!
Tõlkinud August Annist