Romanovid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot lisas: kk:Романовтар әулеті
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot muutis: sr:Династија Романов
171. rida: 171. rida:
[[ru:Романовы]]
[[ru:Романовы]]
[[simple:House of Romanov]]
[[simple:House of Romanov]]
[[sr:Династија Романов]]
[[sr:Романови]]
[[fi:Romanov-hallitsijasuku]]
[[fi:Romanov-hallitsijasuku]]
[[sv:Huset Romanov]]
[[sv:Huset Romanov]]

Redaktsioon: 14. august 2011, kell 11:22

Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast

  • 19171938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
  • 19381992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
  • 1992Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
    • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimisseadus

Venemaa troonipärimisseadus kehtestati keiser Paul I poolt 1791. aastal ja kinnitati Nikolai I ajal 1832. aastal formuleeritud kui Keisriperekonna asutamine («Учреждение об императорской фамилии») ja lisati Venemaa seaduste kogumikku («Свод законов Российской империи»), viimased parandused viis sisse Nikolai II 1911. aastal.

Selles oli 7 põhipunkti, millele pidid vastama Vene keisrikandidaat:

  1. Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
  2. Esmasündivus meesliinis;
  3. Vanemate võrdsus (mõlemad riiki valitsevast suguvõsast);
  4. Sündimine vene õigeustunnistusega vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja tema põhimõtetele;
  5. Ustavus truudusvandele valitseva seadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad;
  6. Sobivus troonile usulisest vaateküljest;
  7. Meesliini katkemisel, kuulub troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab nendele nõudmistele[2].

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid