Selektiivsus (keemia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
**[[diastereoselektiivsus|Diastereoselektiivses]] reaktsioonis moodustub valdavalt üks [[diastereomeer]] |
**[[diastereoselektiivsus|Diastereoselektiivses]] reaktsioonis moodustub valdavalt üks [[diastereomeer]] |
||
*Kemoselektiivsus [[analüütiline keemia|analüütilises keemias]]: siin enamasti ei ole määrav reaktsioon ühe individuaalse ühendiga, vaid analüütilise [[reagent|reagendi]] reaktsioon teatud ühte tüüpi ainete rühma või klassiga, milles tekib mitu analoogset tüüpi produkti. |
*Kemoselektiivsus [[analüütiline keemia|analüütilises keemias]]: siin enamasti ei ole määrav reaktsioon ühe individuaalse ühendiga, vaid analüütilise [[reagent|reagendi]] reaktsioon teatud ühte tüüpi ainete rühma või klassiga, milles tekib mitu analoogset tüüpi produkti. |
||
*Selektiivsed [[katalüsaator]]id omavad olulist tähtsust tehnikas (näiteks [[lämmastikoksiidid]]e NO<sub>x</sub> katalüütiline [[taandamine]]), orgaanilises [[biokatalüüs]]is ([[ensüüm]]id on selektiivsed katalüsaatorid oma [[substraat|substraadi]] suhtes) jm. |
*Selektiivsed [[katalüsaator]]id omavad olulist tähtsust tehnikas (näiteks [[lämmastikoksiidid]]e NO<sub>x</sub> katalüütiline [[reduktsioon (keemia)|taandamine]]), orgaanilises [[biokatalüüs]]is ([[ensüüm]]id on selektiivsed katalüsaatorid oma [[substraat|substraadi]] suhtes) jm. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 9. august 2011, kell 09:58
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivsete reaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Reaktsiooni kiiruse ja produktide koostise määravad eelkõige reaktsiooni tsentriga seotud asendusrühmade elektroonsed ja steerilised faktorid, vähem keskkonna omadused. Siiski, paljudel juhtudel on oluline mõju ka reaktsioonitsentrist kaugemal olevatel rühmadel ehk intramolekulaarsetel efektidel.
Selektiivse reaktsiooni olemuse alusel jagunevad need erinevateks tüüpideks:
- Kemoselektiivses reaktsioonis saadakse valdavalt üks produkt võimalikest; see on seotud komponentide suhtelise (selektiivse) reaktsioonivõimega
- Regiooselektiivses reaktsioonis saadakse valdavalt üks võimalikest struktuuriisomeeridest (asendiisomeeridest); see on eelkõige seotud reaktsioonitsentris olevate asendusrühmade struktuuriga
- Stereoselektiivses reaktsioonis saadakse valdavalt üks võimalikest stereoisomeeridest; see on eelkõige seotud reaktsioonitsentris olevate asendusrühmade struktuuriga
- Cis-trans-selektiivses elimineerimisreaktsioonis saadakse valdavalt üks geomeetriline isomeer – kas trans- või cis-isomeer
- Enantioselektiivses reaktsioonis moodustub valdavalt üks enantiomeer
- Diastereoselektiivses reaktsioonis moodustub valdavalt üks diastereomeer
- Kemoselektiivsus analüütilises keemias: siin enamasti ei ole määrav reaktsioon ühe individuaalse ühendiga, vaid analüütilise reagendi reaktsioon teatud ühte tüüpi ainete rühma või klassiga, milles tekib mitu analoogset tüüpi produkti.
- Selektiivsed katalüsaatorid omavad olulist tähtsust tehnikas (näiteks lämmastikoksiidide NOx katalüütiline taandamine), orgaanilises biokatalüüsis (ensüümid on selektiivsed katalüsaatorid oma substraadi suhtes) jm.