Rünkpilved

Rünkpilved

Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised, mille tõttu said oma nime.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud maapinna kohal on tõusvad õhuvoolud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud. Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning veeaur kondenseerub ja tekivad väikesi villakuhilaid meenutavad pilved, mis koosnevad veepiiskadest. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust.

Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.

Rünkpilvede alaliigid ja vormid

• Cumulus castellanus ehk Cu castellanus
• võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
• rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
• madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
• keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
• õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
  • Vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus

• 
  Cumulus humilis
• 
  Cumulus mediocris
• 
  Cumulus congestus