Mükeene: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CocuBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.1) (robot muutis: oc:Micenas
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}{{viita}}
{{linn/Kreeka
{{linn/Kreeka
| nimi = Mükeene
| nimi = Mükeene
18. rida: 18. rida:
| asendikaardi_pilt =
| asendikaardi_pilt =
}}
}}
'''Mükeene''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''Mykēnai'' [mük'eenai], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), [[ladina keel|ladina]] ''Mycenae'') on arheoloogiline leiukoht [[Kreeka]]s, umbes 90 km edelas [[Ateena]]st, [[Peloponnesose poolsaar]]e kirdeosas.
'''Mükeene''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''Mykēnai'' [mük'eenai], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), [[ladina keel|ladina]] ''Mycenae'') on arheoloogiline leiukoht [[Kreeka]]s, umbes 90 km [[Ateena]]st edelas, [[Peloponnesose poolsaar]]e kirdeosas.


Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi, sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 e. Kr. kuni umbes 1100 e. Kr. on nimetatud [[Mükeene Kreeka|Mükeene perioodiks]], et näidata Mükeene juhtivat osa.
Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud [[Mükeene Kreeka|Mükeene perioodiks]], et näidata Mükeene juhtivat osa.


Akropolis ehk ülalinn Mükeenes arvatakse olevat kindlustatud vähemalt aastal 1500 e. Kr., kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 e. Kr. rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste - kükloopide poolt.
[[Akropolis]] ehk ülalinn arvatakse olevat Mükeenes kindlustatud vähemalt aastal 1500 eKr, kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste [[kükloobid|kükloopide]] poolt.


1200 e. Kr. hakkas Mükeene tähtsus vähenema, 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes, seda on peetud [[doorlased|doorlaste]] invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, teadmised mükeene tsivilisatsioonist hääbusid, kuigi [[Homeros]]e eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka [[Ilias]]e kangelane [[Agamemnon]] oli nende järgi Mükeene kuningas.
1200 eKr hakkas Mükeene tähtsus vähenema ja 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes. Seda on peetud [[doorlased|doorlaste]] invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, hääbusid teadmised mükeene tsivilisatsioonist, kuigi [[Homeros]]e eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka [[Ilias]]e kangelane [[Agamemnon]] oli nende järgi Mükeene kuningas.


Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid [[Termopüülid]]es Pärsia sõdade ajal. 468 e. Kr. sõdurid [[Argos]]est vallutasid Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.
Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid [[Termopüülid]]es Pärsia sõdade ajal. 468 eKr vallutasid sõdurid [[Argos]]est Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.


Kreeka arheoloog Pittakis viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi [[1841]]. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava. [[1874]]. aastal saabus Mükeenesse [[Heinrich Schliemann]] ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.
Kreeka arheoloog [[Kyriakos Pittakis]] viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi [[1841]]. aastal. Ta leidis ja taastas [[Lõvivärav]]a. [[1874]]. aastal saabus Mükeenesse [[Heinrich Schliemann]] ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.


==Tuntumad objektid==
==Tuntumad objektid==
34. rida: 34. rida:
*[[Mükeene Lõvivärav]]
*[[Mükeene Lõvivärav]]


[[Category:Vana-Kreeka]]
[[Kategooria:Vana-Kreeka]]
[[Kategooria:Ajaloolised linnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised linnad]]



Redaktsioon: 1. august 2011, kell 00:18

Mall:Linn/Kreeka Mükeene (vanakreeka Mykēnai [mük'eenai], uuskreeka Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), ladina Mycenae) on arheoloogiline leiukoht Kreekas, umbes 90 km Ateenast edelas, Peloponnesose poolsaare kirdeosas.

Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi – sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa.

Akropolis ehk ülalinn arvatakse olevat Mükeenes kindlustatud vähemalt aastal 1500 eKr, kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste – kükloopide poolt.

1200 eKr hakkas Mükeene tähtsus vähenema ja 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes. Seda on peetud doorlaste invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, hääbusid teadmised mükeene tsivilisatsioonist, kuigi Homerose eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka Iliase kangelane Agamemnon oli nende järgi Mükeene kuningas.

Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid Termopüülides Pärsia sõdade ajal. 468 eKr vallutasid sõdurid Argosest Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.

Kreeka arheoloog Kyriakos Pittakis viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi 1841. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava. 1874. aastal saabus Mükeenesse Heinrich Schliemann ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.

Tuntumad objektid