Ettevaatuspõhimõte: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: he:זהירות מונעת
sün + inglise
1. rida: 1. rida:
'''Ettevaatuspõhimõte''' on põhimõte, mille kohaselt tuleb [[keskkond|keskkonnaga]] seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb [[keskkonnamõju]] ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom<ref name="SEI"/>. Ettevaatuspõhimõte sõnastati [[1992]]. aastal [[Rio konverents]]il.
'''Ettevaatuspõhimõte''' ehk '''ettevaatusprintsiip''' (inglise ''precautonary principle'') on põhimõte, mille kohaselt tuleb [[keskkond|keskkonnaga]] seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb [[keskkonnamõju]] ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom<ref name="SEI"/>. Ettevaatuspõhimõte sõnastati [[1992]]. aastal [[Rio konverents]]il.


Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne või seda ei teata; otsuse vastuvõtmise korral tähendaks see (suurt) riski keskkonnale.
Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne või seda ei teata; otsuse vastuvõtmise korral tähendaks see (suurt) riski keskkonnale.

Redaktsioon: 31. juuli 2011, kell 18:52

Ettevaatuspõhimõte ehk ettevaatusprintsiip (inglise precautonary principle) on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom[1]. Ettevaatuspõhimõte sõnastati 1992. aastal Rio konverentsil.

Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne või seda ei teata; otsuse vastuvõtmise korral tähendaks see (suurt) riski keskkonnale.

Vaata ka

Viited

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 29.01.2009)