Johann Benjamin Sczibalski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
8. rida: | 8. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Tema vend [[Daniel Christoph |
Tema vend [[Daniel Christoph Sczibalski]] oli [[Rubene]] ja [[Puhja Püha Dionysiuse kogudus]]e õpetaja. Tema äi [[Gottfried Rulcovius]] oli [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja. |
||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 26. juuli 2011, kell 11:05
Johann Benjamin Sczibalski (ka Johann Benjamin Sczibulski; 1728 – 15. juuli/26. juuli 1797 Nõo) oli Eesti vaimulik ning vaimulik kirjanik.
Usuteadust õppis ta (immatrikuleeriti 12. juulil 1745) Halle Ülikoolis. Oli aastal 1751 Udernas. Ordineeriti 16. veebruaril/27. veebruaril 1755 õpetajaks.
Oli aastatel 1755–1797 Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja, olles aastast 1791 veel Tartu praostkonna praost[1].
Peale mitmete saksakeelsete vaimuliku sisuga raamatute ilmutas ta: "Juttuse-Ramat kumman eggaütte Pühhä-Päiva nink egga-ütte Pühhä ja ka Palwe-Päiwi pale üts Juttus, Ewangeliumi perrä, säetu om..." (Tallinna, 1779, 24+820 lk.), mis on üks suurematest lõunaeestimurdelistest trükiteostest, keeleliselt oma aja kohta õige rahuldav; "Nelli Kristusse Kannatusse Juttussid nink Mönne Kannatusse-Laulu" (Põltsamaa, 1788, 79 lk.). Ta on tõlkinud ka kirikulaule "Tarto-Ma-Kele Laulu Ramat'us" (Riia, 1788)[2].
Isiklikku
Tema vend Daniel Christoph Sczibalski oli Rubene ja Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja. Tema äi Gottfried Rulcovius oli Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja.