Pilv

Fail:Clouds.JPG

Pilved

Pilvede liigid

Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke

• Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.

• Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad sealjuhul tekkida katkematud pilveribad.

• Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigid

Pilvide klassifikatsiooni aluseks võib olla võetud pilvede tekkimise ning arenemise protsessid (geneetiline klassifikatsioon), pilveelementide suurus jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimus (morfoloogiline klassifikatsioon).

Nüüd kehtib morfoloogiline klassifikatsioon, mis oli pakutud 1802. aasta lõpus või järgmise alguses amatöörmeteoroloogi ja kveekri Luke Howardi poolt, mis on Linné binaarse nomenklatuuriga sarnane.

Algselt jaotati pilve 4 gruppideks (modifikatsioonideks), mis nimetatakse praegu klassideks. Nad oli rünkpilv (Cumulus), kihtpilv (Stratus), kiudpilv (Cirrus) ning sajupilv (Nimbus), millest viimane enam eraldi pilveks ei loeta.

Tänapäeval pilvi liigitatakse nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Undulatus asperatus – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas

• Kategooria: kihilised pilved
  • Klass: alumised pilved
    • St – kihtpilved (Stratus)
  • Klass: keskmised pilved
    • Ac – kõrgrünkpilved (Altocumulus)
    • As – kõrgkihtpilved (Altostratus)
    • Ns – kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi )
  • Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved
    • Ci – kiudpilved (Cirrus)
    • Cc – kiudrünkpilved (Cirrocumulus)
    • Cs – kiudkihtpilved (Cirrostratus)
• Kategooria: konvektiivsed pilved
  • Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved
    • Cu – rünkpilved (Cumulus)
    • Cb – rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus)
    • Sc – kihtrünkpilved (Stratocumulus)(Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi )

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

• Helkivad ööpilved
• Polaarsed stratosfääripilved

Välislingid

• Pildigalerii pilvedest
• Pilvede kool EMHI kodulehel
• Ilm ja inimesed. Jüri Kameniki blog
• Pilvejaht, ilm.ee - Pilvede pildistamine Eestis