Karl Õiger: erinevus redaktsioonide vahel
→Akadeemiline karjäär: toimetamine |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Karl Õiger''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1933]] [[Vana-Otepää |
'''Karl Õiger''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1933]] [[Vana-Otepää vald (Otepää kihelkond) |Vana-Otepää vallas]]) on [[Eestlased|eesti]] [[ehitusteadlane]] ja [[ehitusinsener]]. |
||
Õiger on uurinud ruumiliste katuse[[kandur]]ite tööd, [[komposiitkonstruktsioon]]ide üksikosade koostoimet, [[hoone]]te ja [[ehitis]]te kahjustusi ja nende [[Renoveerimine|renoveerimist]]. |
Õiger on uurinud ruumiliste katuse[[kandur]]ite tööd, [[komposiitkonstruktsioon]]ide üksikosade koostoimet, [[hoone]]te ja [[ehitis]]te kahjustusi ja nende [[Renoveerimine|renoveerimist]]. |
Redaktsioon: 25. juuli 2011, kell 14:37
Karl Õiger (sündinud 29. oktoobril 1933 Vana-Otepää vallas) on eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener.
Õiger on uurinud ruumiliste katusekandurite tööd, komposiitkonstruktsioonide üksikosade koostoimet, hoonete ja ehitiste kahjustusi ja nende renoveerimist.
Inseneri ja konstruktori karjäär
Karl Õiger lõpetas 1955. aastal kiitusega Tartu Ehitustehnikumi silikaatide tehnoloogia erialal ja 1960. aastal kiitusega Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Peale inseneridiplomi saamist asus ta tööle Tallinna Elamuehituskombinaati, kus alustas meistrina ja lõpetas (1966) peatehnoloogina. 1966–1967 töötas Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi SKB peainsenerina. Seejärel, 1967–1970, õppis Õiger TPI aspirantuuris, kus ehituskonstruktsioonide kateedris valmis tal väitekiri. Aastal 1970 naases Õiger inseneritööle projekteerimisettevõttesse – asudes tööle osakonna peainsenerina EKE Projekti, hiljem sai temast selle projekteerimisinstituudi peakonstruktor.[1]
Akadeemiline karjäär
1977. aastal asus Õiger tööle TPI ehituskonstruktsioonide kateedrisse, algul vanemõpetajana, aasta pärast valiti Õiger dotsendi ametikohale. Peamisteks õppeaineteks on metall- ja puitkonstruktsioonid.[1] Aastail 1991–1992 täiendas Õiger end Tampere Tehnikaülikoolis. Sealsamas valmis tal doktoritöö, mille sisuks oli eelnevate aastate uurimustööde kokkuvõte. Väitekirja kaitses Õiger 1992. aastal soome keeles. Veel samal aastal (1992) valiti Õiger Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi erakorraliseks professoriks, aasta hiljem professoriks. Õigeri loengukursuste nimistus on nii tugevusõpetus kui ka praktiliselt kõik ehituskonstruktsioone käsitlevad õppeained. Viimastel aastatel on neile lisandunud uued – ehituskonstruktsioonide dünaamika ja ehitiste renoveerimise kursused.[2] Aastast 2005 täidab Õiger erakorralise professori ametikohta. Aastail 1993–2005 oli Õiger ühtlasi puit- ja plastkonstruktsioonide õppetooli juhataja ja 1997–2005 lisaks veel ehitusteaduskonna dekaan.[3]
Projektid
Aastal 2009 töötas Õiger välja koos Heiki Ontoniga Tallinna vesilennukite angaaride raudbetoonkonstruktsioonide renoveerimisprojekti[3], mille järgi angaarid renoveeriti aastail 2010–2011.
Teaduskraadid
- Tehnikakandidaat, 1971, väitekiri sadulakujuliste rippkatuste arvutuse ja projekteerimise alal[1]. Väitekiri kandis pealkirja "Lamedate negatiivse kõverusega rippkatuste töö uurimine".
- Tehnikadoktor, 1992, väitekiri Actual Behaviour, Analysis and Design of Thin Saddle-Shape Shell Roofs ("Õhukeste sadulakujuliste koorikkatuste tegelik töö, analüüs ja projekteerimine"), Tampere Tehnikaülikool, 1992 [3]
Tunnustused
- Eesti Vabariigi teaduspreemia (1995, koos Valdek Kulbachiga) – tehnikateaduste aastapreemia rippkonstruktsioonide arvutusmeetodite väljatöötamise ja Tartu laululava kõlaekraani projekti kaasautorluse eest.
- TTÜ suur teenetemedal "Mente et Manu" (1993).
Vaata ka
- Karl Õiger: Publikatsioonid Eesti Teadusportaal
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Karl Õiger. Personaalia. Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn: Kirjastus „Valgus“, 1986, lk 245
- ↑ Karl Õiger 70
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Karl Õiger Eesti Teadusportaal