Kandseened: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: qu:Tiksicha k'allampa, ko:담자균류, no:Stilksporesopper, tl:Basidiomycota muutis: uk:Базидіомікотові |
Resümee puudub |
||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
== Paljunemine == |
== Paljunemine == |
||
Erinevalt kõrgematest [[loomad]]est ja [[taimed]]est, millel on selgesti äratuntavad mees- ja naispaljunemisorganid, on kandseentel, välja arvatud [[roosteseen]]ed ''Pucciniales'', üksteisest eristamatud [[haploid]]id, mis harilikult koosnevad peenikesest seeneniidistikust. Haploidis on ainult pool normaalsest [[kromosoom]]istikust. Harilikult kandseene haploid ühineb teise kandseene haploidiga [[plasmogaamia]] abil. Kummagi seene raku haploidne geneetiline materjal ühinevad ja tekivad rakud kahekordse kromosoomistikuga, mida nimetatakse [[dikarüon]]ideks. Sealjuures [[karüogaamia]] lükkub edasi. Sellest sõnast tulenevalt nimetatakse haploidseid rakke vahel monokarüonilisteks rakkudeks. Nood pole emased ega isased. |
Erinevalt kõrgematest [[loomad]]est ja [[taimed]]est, millel on selgesti äratuntavad mees- ja naispaljunemisorganid, on kandseentel, välja arvatud [[roosteseen]]ed ''Pucciniales'', üksteisest eristamatud [[haploid]]id, mis harilikult koosnevad peenikesest seeneniidistikust. Haploidis on ainult pool normaalsest [[kromosoom]]istikust. Harilikult kandseene haploid ühineb teise kandseene haploidiga [[plasmogaamia]] abil. Kummagi seene raku haploidne geneetiline materjal ühinevad ja tekivad rakud kahekordse kromosoomistikuga, mida nimetatakse [[dikarüon]]ideks. Sealjuures [[karüogaamia]] lükkub edasi. Sellest sõnast tulenevalt nimetatakse haploidseid rakke vahel monokarüonilisteks rakkudeks. Nood pole emased ega isased. |
||
| 23. rida: | 22. rida: | ||
Selleks, et paljunemine oleks võimalik, peavad monokarüonid teineteisest piisavalt erinema. Kuid seenepopulatsioonis on palju geene[[variatsioon]]e, nii et üle 90% juhtudest on kaks samast liigist seent ühilduvad. See on umbes nii, nagu oleks seentel mitu sugu. Seentel on levinud diplodsed rakud, nii et õdedel ei pea sel juhul olema kromosoomides ühist keskmiselt 50% nagu kõrgematel loomadel, vaid 25%. |
Selleks, et paljunemine oleks võimalik, peavad monokarüonid teineteisest piisavalt erinema. Kuid seenepopulatsioonis on palju geene[[variatsioon]]e, nii et üle 90% juhtudest on kaks samast liigist seent ühilduvad. See on umbes nii, nagu oleks seentel mitu sugu. Seentel on levinud diplodsed rakud, nii et õdedel ei pea sel juhul olema kromosoomides ühist keskmiselt 50% nagu kõrgematel loomadel, vaid 25%. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Kottseened]] |
|||
[[Kategooria:Kandseened]] |
[[Kategooria:Kandseened]] |
||
Redaktsioon: 23. juuli 2011, kell 09:05
| Kandseened | |
|---|---|
| Taksonoomia |
Kandseened (Basidiomycota) on hõimkond seeni. Hõimkonnas on kolm klassi, mis kõik on esindatud ka Eestis. Liike on ligikaudu 16 000.
Kandseente hulka kuuluvad riisikad ja puravikud, samuti näiteks torikseened ja roosteseened.
Nad on ühed olulisemad saproobid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nende seas on majaseeni, kes lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale (majavamm).
Kandseente hulka kuuluvad kõige kõrgemalt arenenuteks peetavad seened.
Paljunemine
Erinevalt kõrgematest loomadest ja taimedest, millel on selgesti äratuntavad mees- ja naispaljunemisorganid, on kandseentel, välja arvatud roosteseened Pucciniales, üksteisest eristamatud haploidid, mis harilikult koosnevad peenikesest seeneniidistikust. Haploidis on ainult pool normaalsest kromosoomistikust. Harilikult kandseene haploid ühineb teise kandseene haploidiga plasmogaamia abil. Kummagi seene raku haploidne geneetiline materjal ühinevad ja tekivad rakud kahekordse kromosoomistikuga, mida nimetatakse dikarüonideks. Sealjuures karüogaamia lükkub edasi. Sellest sõnast tulenevalt nimetatakse haploidseid rakke vahel monokarüonilisteks rakkudeks. Nood pole emased ega isased.
Dikarüonilised rakud on märksa elujõulisemad haploidsetest ja kipuvad neid välja tõrjuma. Nad levivad kogu pinnases, milles nad on idanema läinud, ja võivad seal vastu pidada aastaid, aastakümneid ja isegi sajandeid.
Selleks, et paljunemine oleks võimalik, peavad monokarüonid teineteisest piisavalt erinema. Kuid seenepopulatsioonis on palju geenevariatsioone, nii et üle 90% juhtudest on kaks samast liigist seent ühilduvad. See on umbes nii, nagu oleks seentel mitu sugu. Seentel on levinud diplodsed rakud, nii et õdedel ei pea sel juhul olema kromosoomides ühist keskmiselt 50% nagu kõrgematel loomadel, vaid 25%.