Kamilavka

Kreeka õigeusu preester kamilavkaga

Kamilavka (kreeka καλυμμαύχιον; vene камилавка) on õigeusu vaimulike silindrikujuline peakate. Kreeka ja vene traditsioonis on selle kuju veidi erinev, samuti on erinevad reeglid, kes võivad kamilavkat kanda.

Algselt tähendas see sõna Bütsantsis, aga ka mujal Lähis-Idas levinud kaamelivillast mütsi.

Kreeka traditsioonis on kamilavka preestrite tavapärane peakate, alates 15. sajandist said selle kandmise õiguse ka ülemdiakonid. Kamilavka kandmise õigus omandatakse koos pühitsusega. Nii mungad kui ka abielus vaimulikud kannavad kreeka traditsioonis musta kamilavkat, mis kujutab endast ühtse läbimõõduga silindrit, mille tipus on silindrist laiem ketas (vaata fotot).

Vene traditsioonis võeti kamilavka diakonite ja preestrite peakattena kasutusele kreeka mõjutuste tulemusel 17. sajandi teisel poolel. Alates 1798. aastast kuulub see Vene Õigeusu Kirikus vaimulike autasude hulka, mida võib kanda vaid selleks eriõiguse saanud isik. Erandiks on munkdiakonid, kellel kamilavka kuulub alalise vaimuliku riietuse juurde.

Vene kamilavka on pisut ülespoole laienev silinder. Abielus preestrid ja diakonid kannavad lillat või vaarikapunast, munkdiakonid musta kamilavkat.

Eestis on ajalooliselt kamilavka kandmisel järgitud vene traditsiooni ja see kehtib tänaseni Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on kaasajal omaks võtnud kreeka traditsiooni ja stiili.

Vaata ka

• klobuk
• skuufia