Kirjanduskriitika

Kirjanduskriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική, kritikē) on vahend kirjanduse kirjeldamiseks ja hindamiseks. Eesti traditsioonis selle sõnale eelistähenduseks raamatuarvustamine, mis aga ei ava selle kogu sisu. Analüüsides, üldistades ja väärtustades kujundab kirjanduskriitika avalikkuse hoiakuid autorite, teoste ja kirjanduse suundumuste suhtes. Nii mõjutab ja suunab kirjanduskriitika kirjanduse arengut. Kirjanduskriitika kriitilisuse all mõeldakse teose puudujääkide esiletoomist kriitiku enda või mingi muu ideaali seisukohalt, kuid sellel võb olla ka laiem ühiskondlik, kultuuriline ja esteetiline tähendus.

Funktsioneerimine

Kirjanduskriitikas nähtuvad kriitiku esteetilised ja ühiskondlikud kogemused, tema suhtumine kultuuritraditsiooni, teaduse saavutustesse ja valitsevasse kunstisituatsiooni. Oma aja arusaamade ja tõekspidamiste väljendajana on kirjanduskriitika paljus aluseks ja eelmaterjaliks kirjandusteaduslikule uurimistööle, kuid ka ühiskondliku mõtte arengule laiemalt.

Oma vaatlustes võib kirjanduskriitika olla suunatud teosele (näiteks arvustus) või ka kirjandusprotsessile (näiteks aastaülevaade). Enamasti reageerib kirjanduskriitika teoste ilmumisele kiiresti ja on värskelt ilmunud kirjanduse (uudisteoste) esmatõlgendaja (nn päevakriitika). Kirjanduskriitika on traditsiooniliselt suunatud oma kaasajale. kuid leidub ka selliseid kirjanduskriitilisi kirjutisi, mis vaatlevad minevikus ilmunud teoseid (nn retroretsensioond).

Kirjanduskriitika võib olla teadusliku või esseistliku kallakuga, tihtipeale leidub kirjanduskriitilistes kirjutistes üheaegselt nii kunsti kui ka teaduse elemente. Oma arvamustele võidakse põhjendusi otsida väljastpoolt teost (sageli teadusest või avalikust arvamusest), kuid ka piirduda teose enda lähema vaatlusega (close reading) või lähtuda muljest (impressionistlik kriitika).

Kriitik

Kirjanduskriitikaga tegelejaid nimetakse kirjanduskriitikuteks või ka lihtsalt kriitikuteks. Vana-Kreekas mõisteti kriitiku all hea eristus- ja otsustusvõimega inimest. Tänapäeval kuuluvad kirjanduskriitikaga tegelejate ringi nii vastava haridusega spetsialistid kui ka kirjanikud, ajakirjanikud, teadlased (kirjandusteadlased, sotsioloogid) jt. Arvamusi kirjanduse kohta avaldab ka lugejate lai ring (arutelud raamatukogudes, netikommentaarid).

Žanrid ja vormid

Kirjanduskriitika levinud žanrid on arvustus e. retsensioon, essee, artikkel, ülevaade; vahel loetakse nende hulka ka hinnangutega täiendatud annotatsiooni. Kirjanduskriitilist arvamust võidakse väljendada ka humoreski, följetoni, paroodia jm. vormis. Kirjutised koondatakse tihtipeale kriitikakogumikeks või isegi kriitikakogumike sarjadeks, mis sisaldavad eeskätt arvustusi ja aastaülevaateid, kuid leidub ka kirjanduskriitilisi monograafiaid. Kirjanduskriitikat publitseeritakse enamasti kirjalikul kujul, kuid see võib olla ka suuline (raadio, televisoon, arutelud, esinemised, loengud).

Kirjandus

• Matthew Arnold. "The Function of Criticism at the Present Time" (1864) Vaata raamatut: M. Arnold, The Function of Criticism at the Present Time. [1]
• T. S. Eliot. "The Function of Criticism" (1923). Vaata raamatut: T. S. Eliot. Selected Essays. London, 1951.
• Northrop Frye. "The Function of Criticism at the Present Time" (1949). Vaata raamatut: Contemporary Literary Criticism: Literary and Cultural Studies. 3rd ed. Ed. by R. C. Davis, R. Schleifer. New York, 1994, lk 34-45
• Terry Eagleton. The Function of Criticism: From the Spectator to Poststructuralism. London, 1994.
• “Eesti kirjanduskriitika 1875–1900.” Kommenteeritud tekstivalimik. Koostanud ja kommenteerinud Karl Taev ja Velli Verev. Tallinn, Eesti Raamat 1984
• Rein Veidemann.”Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest.” Tallinn, Avita 2000 ISBN 9985203364

Vaata ka

Kogumikke ja sarju Eestis

• "Kirjandus kriitiku pilguga". Kogumike sari. Tallinn, Eesti Raamat 1962–1980. Koostanud Kalju Kääri. (Arvustused, aastaülevaated jm.)
• "Kirjanduse jaosmaa". Kogumike sari. Tallinn, Eesti Raamat 1976–1992. Koostanud Endel Mallene, bibliograafia: Vaime Kabur. (Kirjanduskriitilised kirjutised ja kirjanduselu kroonika)

• Eesti kirjanduskriitikute loend

Välislingid

• Practical criticism [2]
• Karl August Hindrey, Kriitika, Looming 1938 nr. 4
• Heiti Talvik, Kirjanduslikust kriitikast, Looming 1939 nr. 7