LGBT-liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. juuli 2011, kell 16:23

Geiliikumine on homoseksuaalsusega seonduv seksuaalvähemuste või nende toetajate (näiteks vanemate, pereliikmete, sõprade, töökaaslaste) sotsiaal-poliitiline liikumine.

Geiliikumine taotleb ühiskonna suuremat tolerantsust seksuaalvähemuste suhtes, homoseksuaalsete inimeste seaduslike õiguste võrdset tunnistamist, võrdset kohtlemist jmt.

Geiliikumise strateegia erinevate inimgruppide suhtes:

1) Homoseksuaalide liikumise sõprade ja liitlaste puhul:

Julgustage võimalikult suurt arvu geisid ja lesbisid kõigist sotsiaalsetest gruppidest ja elualadelt, eriti tuntud isikuid, „kapist välja tulema“. See muudab homoseksuaalsuse avaliku põlu alla panemise ebakindlaks.
Rõhuge rohkem mittediskrimineerimisele, inimõigustele ja võrdsusele. Ärge püüdke homoseksuaalset käitumist või eluviisi kaitsta. Hoidke diskussioon abstraktsena, ühiskonna ja filosoofiliste teooriate kõrgetes pilvedes.
Kasutage AIDSi epideemiat homoseksuaalidele tsiviilõiguste nõudmiseks ja tõstatage diskrimineerimisküsimus.
Kasutage meediat. Korraldage meedias kampaaniaid samaaegselt – enne on isegi parem – poliitiliste aktsioonidega.
Suhted mittehomoseksuaalsete organisatsioonidega, kes tahavad homoseksuaalidele moraalset tuge avaldada.
Kujutage homoseksuaale alati headena.

2) Homoseksuaalsuse ägedate vastaste puhul:

Demoniseerige homoseksuaalide vastaseid. Kujutage neid nii kurjadena kui võimalik, nii et üldsus tunneks end nende seltskonnas ebamugavalt ja väldiks neid. Riputage neile külge Klu Klux Klani, natside, rassistide, antisemiitide või tasakaalutute friikide sildid.
Kasutage näiteks „klassivõitluse tehnikat“ demoniseerimaks homoseksuaalide vastaseid, homoseksuaale aga kujutage ohvritena. Teisisõnu, edastage avalikke sõnumeid, mis teatavad näiteks Lõunaosariikide jutlustajate sütitavatest kõnedest, milles homoseksuaalid Põrgusse mõistetakse. Kontrastiks sellisele retoorikale pakkuge pilte korralikest, tavalise väljanägemisega, kuid halvasti koheldud homoseksuaalsetest ohvritest.
Kujutage konservatiivset ja traditsioonilist Kiriku õpetust kui fossiili, mis ei pea sammu teaduse arenguga, eriti psühholoogia valdkonnas.

3) Kõhkleva keskklassi puhul:

Homoseksuaale tuleb kujutada olude ohvritena, kes vajavad kaitset. Avalikkus tuleb psühholoogiliselt viia tundeni, et ta peab homoseksuaalidele seda kaitset pakkuma, elamaks omaenda põhimõtete järgi.
Kujutage homoseksuaale inimestena, kes on sellisteks sündinud ja ei saa muutuda, isegi kui nad seda tahaksid. See lõhestab inimesed psühholoogiliselt ja nad ei tea, kuidas homoseksuaalidega käituda: kui see ei ole nende süü, kuidas saab neid siis süüdistada?
Ärge näidake TV-reklaamides uhkusega mehelikke naisi, drags-queene jne. Näidake hoopis kõige tavalisema välimusega inimesi: noori, keskealisi naisi, vanemaid lapsevanemaid, ja homoseksuaalide sõpru.
Rohkem kui avalikud enese-jaatused, peaksid just homoseksuaalide paraadid taotlema avalikkusega suhtlemist. Need peaksid olema marsid, mitte paraadid. Ärge suruge homoseksuaalsust avalikkusele peale. Aidake avalikkusel pigem homoseksuaale mõista.
Vältige avalikkuse šokeerimist homoseksuaalide käitumise enneaegse näitamisega.
Nõrgestage vett segades religioosset vastuseisu homoseksuaalsusele. Jagage ja valitsege. Mängige liberaalsed ja mõõdukad kirikud konservatiivsete vastu välja.
Jääge oma sõnumi juurde: rääkige neutraalsel toonil kõikjal ja kogu aeg ainult homoseksuaalsusest, kuni publik on tüdinud. Tüdinuna ei panda enam tähele. Nad on muutunud selle küsimuse suhtes paksunahaliseks ja tuimaks. Võitke kurnamise teel.
Avalikkuse harimine on tähtsam kui valitsuse liberaalse eliidi abil lühiajaliste võitude kindlustamine. Kuni avalikkus ei ole veendunud (või ükskõikseks muutunud), ei kesta ükski võit kaua.
Kasutage kuulsaid inimesi homoseksuaalse eluviisi kiitmiseks. Nad ei pea ise olema homoseksuaalid – kõik, mida neilt oodatakse, on homoseksuaalsusele oma kuulsuse pitseri vajutamine.
Propagandakampaaniate alguses kasutage posteritel lesbisid, mitte geisid. Publik on nii vastuvõtlikum. Mehi tajutakse rohkem ähvardusena.
Kujutage suuri ajaloolisi isikuid homoseksuaalidena. Surnud ei taha kahjutasu oma reputatsiooni rikkumise eest, kuid idee, et homoseksuaalsus on seotud suurusega, kõigutab inimeste uskumusi.

Vaata ka

Välislinke

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 Geiliikumine taotleb ühiskonna suuremat [[tolerantsus]]t seksuaalvähemuste suhtes, homoseksuaalsete inimeste seaduslike õiguste võrdset tunnistamist, võrdset kohtlemist jmt.
+Geiliikumise strateegia erinevate inimgruppide suhtes:
+) Homoseksuaalide liikumise sõprade ja liitlaste puhul:
+* Julgustage võimalikult suurt arvu geisid ja lesbisid kõigist sotsiaalsetest gruppidest ja elualadelt, eriti tuntud isikuid, „kapist välja tulema“. See muudab homoseksuaalsuse avaliku põlu alla panemise ebakindlaks.
+* Rõhuge rohkem mittediskrimineerimisele, inimõigustele ja võrdsusele. Ärge püüdke homoseksuaalset käitumist või eluviisi kaitsta. Hoidke diskussioon abstraktsena, ühiskonna ja filosoofiliste teooriate kõrgetes pilvedes.
+* Kasutage AIDSi epideemiat homoseksuaalidele tsiviilõiguste nõudmiseks ja tõstatage diskrimineerimisküsimus.
+* Kasutage meediat. Korraldage meedias kampaaniaid samaaegselt – enne on isegi parem – poliitiliste aktsioonidega.
+* Suhted mittehomoseksuaalsete organisatsioonidega, kes tahavad homoseksuaalidele moraalset tuge avaldada.
+* Kujutage homoseksuaale alati headena.
+) Homoseksuaalsuse ägedate vastaste puhul:
+* Demoniseerige homoseksuaalide vastaseid. Kujutage neid nii kurjadena kui võimalik, nii et üldsus tunneks end nende seltskonnas ebamugavalt ja väldiks neid. Riputage neile külge Klu Klux Klani, natside, rassistide, antisemiitide või tasakaalutute friikide sildid.
+* Kasutage näiteks „klassivõitluse tehnikat“ demoniseerimaks homoseksuaalide vastaseid, homoseksuaale aga kujutage ohvritena. Teisisõnu, edastage avalikke sõnumeid, mis teatavad näiteks Lõunaosariikide jutlustajate sütitavatest kõnedest, milles homoseksuaalid Põrgusse mõistetakse. Kontrastiks sellisele retoorikale pakkuge pilte korralikest, tavalise väljanägemisega, kuid halvasti koheldud homoseksuaalsetest ohvritest.
+* Kujutage konservatiivset ja traditsioonilist Kiriku õpetust kui fossiili, mis ei pea sammu teaduse arenguga, eriti psühholoogia valdkonnas.
+) Kõhkleva keskklassi puhul:
+* Homoseksuaale tuleb kujutada olude ohvritena, kes vajavad kaitset. Avalikkus tuleb psühholoogiliselt viia tundeni, et ta peab homoseksuaalidele seda kaitset pakkuma, elamaks omaenda põhimõtete järgi.
+* Kujutage homoseksuaale inimestena, kes on sellisteks sündinud ja ei saa muutuda, isegi kui nad seda tahaksid. See lõhestab inimesed psühholoogiliselt ja nad ei tea, kuidas homoseksuaalidega käituda: kui see ei ole nende süü, kuidas saab neid siis süüdistada?
+* Ärge näidake TV-reklaamides uhkusega mehelikke naisi, drags-queene jne. Näidake hoopis kõige tavalisema välimusega inimesi: noori, keskealisi naisi, vanemaid lapsevanemaid, ja homoseksuaalide sõpru.
+* Rohkem kui avalikud enese-jaatused, peaksid just homoseksuaalide paraadid taotlema avalikkusega suhtlemist. Need peaksid olema marsid, mitte paraadid. Ärge suruge homoseksuaalsust avalikkusele peale. Aidake avalikkusel pigem homoseksuaale mõista.
+* Vältige avalikkuse šokeerimist homoseksuaalide käitumise enneaegse näitamisega.
+* Nõrgestage vett segades religioosset vastuseisu homoseksuaalsusele. Jagage ja valitsege. Mängige liberaalsed ja mõõdukad kirikud konservatiivsete vastu välja.
+* Jääge oma sõnumi juurde: rääkige neutraalsel toonil kõikjal ja kogu aeg ainult homoseksuaalsusest, kuni publik on tüdinud. Tüdinuna ei panda enam tähele. Nad on muutunud selle küsimuse suhtes paksunahaliseks ja tuimaks. Võitke kurnamise teel.
+* Avalikkuse harimine on tähtsam kui valitsuse liberaalse eliidi abil lühiajaliste võitude kindlustamine. Kuni avalikkus ei ole veendunud (või ükskõikseks muutunud), ei kesta ükski võit kaua.
+* Kasutage kuulsaid inimesi homoseksuaalse eluviisi kiitmiseks. Nad ei pea ise olema homoseksuaalid – kõik, mida neilt oodatakse, on homoseksuaalsusele oma kuulsuse pitseri vajutamine.
+* Propagandakampaaniate alguses kasutage posteritel lesbisid, mitte geisid. Publik on nii vastuvõtlikum. Mehi tajutakse rohkem ähvardusena.
+* Kujutage suuri ajaloolisi isikuid homoseksuaalidena. Surnud ei taha kahjutasu oma reputatsiooni rikkumise eest, kuid idee, et homoseksuaalsus on seotud suurusega, kõigutab inimeste uskumusi.
 == Vaata ka ==