Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
toimetasin ysna kõvasti, kõrvaldasin entsyklopeediasse sobimatut sisu |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}}{{allikad}} |
{{vikinda}}{{allikad}} |
||
'''Ühistupank''' on [[ühistu]]lisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]] ([[pank]]). |
|||
| ⚫ | |||
[[Eesti]] krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda [[hoiu-laenuühistu]]na ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011011?leiaKehtiv Krediidiasutuste seadus], §§ 3, 12. Riigi Teataja. (Kasutatud 1. juulil 2011.)</ref> |
|||
'''Fakte ühistupangandusest:''' |
|||
Eestis ei ole [[2011]]. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka<ref>[http://www.fi.ee/index.php?id=287 Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused]. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)</ref>, kuigi seadus seda võimaldaks. |
|||
* Ühistupank ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. |
||
* Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. |
|||
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.{{lisa viide}} |
|||
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.{{lisa viide}} |
|||
| ⚫ | |||
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}} |
|||
Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.{{lisa viide}} |
|||
* 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust. |
|||
* Ühistupank hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele. |
|||
| ⚫ | |||
[[Amerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi. |
|||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] |
* [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] |
||
*[[Toronto Eesti Ühispank]] |
*[[Toronto Eesti Ühispank]] |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 4. juuli 2011, kell 11:40
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus (pank).
Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.[1]
Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka[2], kuigi seadus seda võimaldaks.
Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.[viide?]
Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.[viide?]
Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.
Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.
Vaata ka
Viited
- ↑ Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja. (Kasutatud 1. juulil 2011.)
- ↑ Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)
Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010