Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida: 27. rida:
1705. aastal juhtis Menšikov 20 000 mehest koosnevat Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] väge Rootsi korpuse vastu Poolas. Menšikovi juhitud vägedele seisis vastu 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel toimunud [[Kaliszi lahing]]us. Venelased hävitasid Rootsi väed täielikult. Vangi langes 2598 sõjaväelast nende seas üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) ning vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi, võttis vastu vangilangenud Rootsi kindrali mõõga ja edastas selle Vene vägede juhatajale Menšikovile.
1705. aastal juhtis Menšikov 20 000 mehest koosnevat Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] väge Rootsi korpuse vastu Poolas. Menšikovi juhitud vägedele seisis vastu 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel toimunud [[Kaliszi lahing]]us. Venelased hävitasid Rootsi väed täielikult. Vangi langes 2598 sõjaväelast nende seas üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) ning vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi, võttis vastu vangilangenud Rootsi kindrali mõõga ja edastas selle Vene vägede juhatajale Menšikovile.


Toimunud võidu auks pidas Menšikov pidustused Varssavis ning teda autasustati kuningas Augusti poolt «[[Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeauline vürst|Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeaulise vürsti]]» tiitliga. Kõrgeaulisel vürstil käskis aga tsaar [[Peeter I]] välissaadikute ja ülikute vastuvõtmiseks sisse seada oma õukond "nagu Saksamaa keisril": [[Teenistusastmete tabel|ülemõuemeistri, ülemmeistri, ülemkammerhärrade ja õuemeistritega]]. Tsaar Peeter I, kinkis Menšikovile sünnipäevaks 30. maiks 1707. aastal, «[[Ingerimaa]] vürsti» tiitli.
Toimunud võidu auks pidas Menšikov pidustused Varssavis ning teda autasustati kuningas Augusti ettepanekul Püha Saksa Rooma keisri poolt «[[Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeauline vürst|Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeaulise vürsti]]» tiitliga. Kõrgeaulisel vürstil käskis aga tsaar [[Peeter I]] välissaadikute ja ülikute vastuvõtmiseks sisse seada oma õukond "nagu Saksamaa keisril": [[Teenistusastmete tabel|ülemõuemeistri, ülemmeistri, ülemkammerhärrade ja õuemeistritega]]. Tsaar Peeter I, kinkis Menšikovile sünnipäevaks 30. maiks 1707. aastal, «[[Ingerimaa]] vürsti» tiitli.


===Lesnaja lahing ===
===Lesnaja lahing ===

Redaktsioon: 2. juuli 2011, kell 14:47

Aleksandr Danilovitš Menšikov, u. 1716—1720

Vürst Aleksandr Danilovitš Menšikov (6. november 167312. november 1729) oli Vene sõjaväelane ja riigimees.

Noorus

Aleksandr Menšikov oli tsareevitš Pjotr Aleksevitši kaaslane noorukipõlvest ning osales Peeter I noorepõlveajast viimase sõjamängudes 1691. aastal, olles Peetri poolt juhitava Preobraženski polgu bombardiir; osales koos Peetriga esimeste Venemaa sõjalaevade ehitamisel Pereslavli flotilli jaoks Pereslavl-Zalesski lähedal Pleštšejevo järvel 1692. aastal; 1693. aastal osales koos Peetriga retkes Jäämerele; 1694. aastal osales Peetri korraldatud sõjalistes manöövrites Kožuhhovo küla juures ning 1695. aastal paistis silma Azovi vallutamisel ja 1700. aatal alanud Põhjasõjas Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht.

Aastatel 1697-1698, saatis Aleksandr Menšikov tsaar Peetrit tema ringreisil Euroopas nn Suure saatkonna koossseisus, olles tsaarisaatkonna laekur ning pärast Suursaatkonna jagunemist, tsaar Peeter suundus Viini ja Menšikov juhtis algselt Londonisse jäänud saatkonnaosa.

Tagasi 1698. aastal Venemaale saabudes nimetati Menšikov seersandks ning jäi ta tsaar Peetri lähikonda ning pärst Peetri lähedase sõbra Franz Leforti surma 1699. aastal, sai tast Peeter I lähimaid kaaslaseid.

Tema tegelik päritolu on siiani üldsusele teadmata (tunnustamata)! Elulugu temast on pärast ta kukutamist kirjutatud( kirjaoskamatusest, riigivargustest jne)

Menšikov Põhjasõjas

Aleksandr Menšikov osales 1700. aastal alanud Põhjasõjas koos Boriss Šeremetjeviga 1703. aastal Nöteborgi kindluse vallutamise juhtimisel, lahingus näidatud vapruse eest määrati porutšik Menšikov vallutatud Nöteborgi kindluse, mis nimetati ümber hollandipäraseks Schlüsselburgiks ja Nyeni, (mis nimeti 2. mail 1703 ümber Slotburgiks) kindluse komandandiks.

Ingerimaa ja Peterburi kubernerina

16. mail 1703. aastal läänepool neist kahest kindlusest paigutas Menšikov esimese nurgakivi Sankt Pieter Burchi loodebastioni Jänesesaarel ning määrati ka esimeseks Peterburi kuberneriks. 1703. aastal osales Menšikov koos tsaar Peetriga Ingerimaa vallutuslahingutes ja 19. juuli 1703. aastal anti Menšikovi poolt luba pidada isiklikku ihukaitse Ingerimaa polku.

Peterburi piirkonna kaitserajatiste rajamise käigus ning sõjaliste vajaduste rahuldamiseks asutas Menšikov Sviri jõe ääres Olonetsi laevaehitusdokid (tänapäeva Lodeinoje Pole linn), kust juba 22. augustil 1703. aastal lasti vette esimene 22 kahuriga Balti laevastiku fregatt «Standart».

Narva vallutamislahing

1704. aastal osales Menšikov Narva piiramislahingus, mille tulemusena 30. augustil vallutati ning Menšikov nimetati kindralmajoriks nnin määrati tsaari poolt "Narva ja ja kõigi vallutatud maade" kindralkuberneriks.

Kaliszi lahing

1705. aastal juhtis Menšikov 20 000 mehest koosnevat Venemaa-Saksimaa-Poola väge Rootsi korpuse vastu Poolas. Menšikovi juhitud vägedele seisis vastu 5000 Rootsi sõdurit kindral Arvid Axel Mardefeldi juhtimisel toimunud Kaliszi lahingus. Venelased hävitasid Rootsi väed täielikult. Vangi langes 2598 sõjaväelast nende seas üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) ning vene poolel teeninud kindralleitnant von Rönne vangistas kindral Mardefeldi, võttis vastu vangilangenud Rootsi kindrali mõõga ja edastas selle Vene vägede juhatajale Menšikovile.

Toimunud võidu auks pidas Menšikov pidustused Varssavis ning teda autasustati kuningas Augusti ettepanekul Püha Saksa Rooma keisri poolt «Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeaulise vürsti» tiitliga. Kõrgeaulisel vürstil käskis aga tsaar Peeter I välissaadikute ja ülikute vastuvõtmiseks sisse seada oma õukond "nagu Saksamaa keisril": ülemõuemeistri, ülemmeistri, ülemkammerhärrade ja õuemeistritega. Tsaar Peeter I, kinkis Menšikovile sünnipäevaks 30. maiks 1707. aastal, «Ingerimaa vürsti» tiitli.

Lesnaja lahing

1708. aastal Lesnaja lahingus oli Menšikov koos tsaar Peeter I-ga üks kahest võidukast väejuhist juhtides kaitselahingutes kaitse vasakut tiiba Adam Ludwig Lewenhaupti vägede vastu.

Eestimaa kindralkubernerina

1712 ja 1716 toimus Menšikovi korraldusel Eestis rahvaloendus.

1715. aastast olid Menšikovide valduses Lagedi, Saha ja Väo mõisad Harjumaal. Ta oli 17191728 Peterburi, Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner.

Võimu kaotus ja langus

1725 aitas ta troonile Katariina I. 1727 Katariina I suri ja trooni päris Peeter I poja Aleksei Romanovi alaealine poeg Peeter II. Menšikov oli ka tema ajal algul väga mõjukas, hiljem tema tervis halvenes ja ta kaotas mõju tsaarile. Ta laskis oma tütre Maria Menšikova Peetriga kihlata (Maria oli Peetrist 4 aastat vanem). 1729 haigestus Menšikovide pere rõugetesse. Algul suri Maria, pisut hiljem Menšikov ise. Järgmise aasta alguses suri ka Peeter II.

1726. aastal lõpetas ta palga maksmise väikeametnikele, öeldes, et nood võtavad niikuinii palju altkäemaksu.

Tunnustused

Kirjandus

Välislingid