Pinge (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sk, no, th, ca, lv, gl, cs, simple, az, da muutis: ko:변형력,ru:Механическое напряжение,it:Tensione interna,ja:応力
14. rida: 14. rida:




[[az:Gərginlik (mexanika)]]
[[bg:Напрежение (механика)]]
[[bg:Напрежение (механика)]]
[[ca:Tensió (mecànica)]]
[[cs:Napětí (mechanika)]]
[[da:Spænding (mekanik)]]
[[de:Spannung (Mechanik)]]
[[de:Spannung (Mechanik)]]
[[en:Stress (physics)]]
[[en:Stress (physics)]]
20. rida: 24. rida:
[[fa:تنش (فیزیک)]]
[[fa:تنش (فیزیک)]]
[[fr:Tenseur des contraintes]]
[[fr:Tenseur des contraintes]]
[[gl:Tensión mecánica]]
[[ko:응력]]
[[it:Stress (fisica)]]
[[ko:변형력]]
[[it:Tensione interna]]
[[he:טנזור מאמצים]]
[[he:טנזור מאמצים]]
[[lv:Mehāniskais spriegums]]
[[hu:Mechanikai feszültség]]
[[hu:Mechanikai feszültség]]
[[nl:Mechanische spanning]]
[[nl:Mechanische spanning]]
[[ja:ストレス (物理学)]]
[[ja:応力]]
[[no:Spenning (mekanikk)]]
[[pl:Naprężenie]]
[[pl:Naprężenie]]
[[ru:Нормальное механическое напряжение]]
[[ru:Механическое напряжение]]
[[simple:Stress (physics)]]
[[sk:Silové napätie v hmote]]
[[sl:Mehanska napetost]]
[[sl:Mehanska napetost]]
[[fi:Jännitys]]
[[fi:Jännitys]]
[[th:ความเค้น]]
[[uk:Тензор механічних напружень]]
[[uk:Тензор механічних напружень]]
[[zh:應力]]
[[zh:應力]]

Redaktsioon: 2. juuli 2011, kell 12:07

Pinge all mõistetakse tugevusõpetuses sisejõu intensiivsust mõttelisel pinnal.

Pinge dimensiooniks on jõu ja pinnaühiku jagatis; mõõtühikuna kasutatakse (Pa) või (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam sisejõudu kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.

Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa me rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk pingusest selles punktis.

Vaata ka