Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
15. rida: | 15. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] |
* [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] |
||
*[[Toronto Eesti Ühispank]] |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 1. juuli 2011, kell 23:59
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
Fakte ühistupangandusest:
- Ühistupank ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi.
- Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
- Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel.
- USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.[viide?]
- Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed
- Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%![viide?]
- 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust.
- Ühistupank hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele.
Vaata ka
Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010