Sigimik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: gl:Ovario (botánica) |
||
26. rida: | 26. rida: | ||
[[fa:تخمدان (گیاه)]] |
[[fa:تخمدان (گیاه)]] |
||
[[fr:Ovaire (botanique)]] |
[[fr:Ovaire (botanique)]] |
||
[[gl:Ovario (botánica)]] |
|||
[[ko:씨방]] |
[[ko:씨방]] |
||
[[hsb:Płódnik]] |
[[hsb:Płódnik]] |
Redaktsioon: 1. juuli 2011, kell 14:53
Sigimik on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa. Sigimikus asub üks või mitu seemnealget. Seemnealgmetes paiknevad taime emassugurakud.
Sigimikust ülevalpool asub emakakael ja sellest veel kõrgemal emakasuue. Tolmlemise käigus satuvad emakasuudmesse tolmuterad ja liiguvad läbi emakakaela sigimikku, kus kinnituvad.
Pärast tolmlemist areneb sigimikust vili. Seemnealgmetest moodustuvad seemned, mis asuvad viljas ja mille abil toimub taime suguline paljunemine. Mõnel liigil moodustub vili lisaks sigimikule veel teistestki õie osadest, näiteks õiepõhjast.
Sigimiku tüübid
Ülemise sigimikuga ehk hüpogüünsel õiel on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks luuviljalistel ja kõrrelistel.
Keskmise sigimikuga ehk perigüünsel õiel asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel.
Alumise sigimikuga ehk epigüünsel õiel on õiepõhi nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks õunviljalistel.