Jossif Brodski

Jossif Aleksandrovitš Brodski (Joseph Brodsky; 24. mai 1940 – 28. jaanuar 1996) oli juudi päritolu vene-ameerika venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist. 1987. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia. Brodski eelistas oma eesnime inglispärast kuju Joseph, et vältida assotsiatsioone Jossif Staliniga.

Ta saadeti Nõukogude Liidust välja 1972. aastal. Ta asus elama USAsse ja sai 1980. aastal Ameerika Ühendriikide kodakondsuse.

Teosed eesti keeles

• Jossif Brodski, "Türanniast". Inglise keelest tõlkinud Barbi Pilvre. "Avakõne Williamsi kolledžis 1984". Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva – Looming 1988, nr 10, lk 1373–79
• Joseph Brodsky, "Täiel määral mitte keegi" (kolm esseed). Inglise keelest tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991, nr 27/28
• Joseph Brodsky, "Koguja rõõm" (esseed). Koostanud ja järelsõna "Brodsky esseistika": Mihhail Lotman; tõlkinud Joel Sang jt. Sari Avatud Eesti raamat, Vagabund, Tallinn 1996, 280 lk
• Joseph Brodsky, "Visand"; "Hirm"; "Viiuldaja romanss"; "Varga romanss" (luuletused). Vene keelest tõlkinud Ott Arder – Looming 1999, nr 3, lk 323–325

Kirjandus

• "Kohus Jossif Brodski üle". Üles kirjutanud Frida Vigdorova. Tõlkinud Anna Veršik; toimetuse järelmärkus – Vikerkaar 1989, nr 9, lk 77–87
• Ülo Tuulik, "Giordano Bruno põletamine. Poliitiline novell" (Brodski kohtuprotsessi üleskirjutuse põhjal) – Poliitika 1990, nr 6, lk 97–103
• Doris Kareva, "Luuletaja aeg" – Kultuurileht 9. 02. 1996, lk 2–3 ja D. Kareva raamatus "Tähendused", 2007, lk 86–93
• Hellar Grabbi, "Brodski teekond loorberipärjani" – H. Grabbi raamatus "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust", Virgela, Tallinn 1999, lk 217–223
• Mihhail Lotman, "Pistriku talvekarje: esseid Joseph Brodsky poeetikast ja surmast". Osa teksti vene keeles. Varrak, Tallinn 2005, 156 lk
• Arne Merilai, "Vene luule geenius" (M. Lotmani "Pistriku talvekarje" arvustus) – Eesti Ekspress / Areen 25. mai 2006, nr 21, lk B12 ja A. Merilai raamatus "Õnne tähendus. Kriitilisi emotsioone 1990–2010", Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2011, lk 29–31