Vergilius

Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik. Kõik tema elulookohta ole palju teavet. Kõik, mida teatakse pärineb tema teoste tõlgendustest.

Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Lisaks on ta kirjutanud Bucolica (ehk karjaseluule), Georgica (ehk õpetusluule).

Teosed eesti keeles

• "Bucolica. Karjaselaulud". Tõlkinud ja saatesõna "Vergiliuse pastoraalid": Ants Oras. New York: Estonian Learned Society in America, 1970
• "Rooma kirjanduse antoloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk. 270–321 (Leo Anvelti tõlgitud katkendeid teostest "Bucolica", "Georgica" ja "Aeneis" ja Ülo Torpatsi tõlgitud "Epitaaf Vergiliuse haual") + kommentaarid lk. 608–617
• "Aeneis: Eepos kaheteistkümnes laulus". Tõlkinud ja saatesõna "Vergilius ja eesti heksameetri probleem": Ants Oras. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1975
• "Bucolica. Aeneis". Tõlkinud ja saatesõnad: Ants Oras. Hortus Litterarum, Tallinn 1992

Kirjandus

• John William Mackail, "Vergilius ja tema tähendus nüüdismaailmale". Tõlkinud Ants Oras, saatesõna Pärtel Haliste, EKS, Tartu 1930, 148 lk
• Thomas Stearns Eliot, "Mis on klassik?" (1944. aastal Vergiliuse Ühingu presidendikõnena peetud ettekanne). Tõlkinud Jaak Rähesoo, raamatutes: T. S. Eliot, "Valik esseid", Loomingu Raamatukogu 1973, nr. 20/21, lk 81–99, ja T. S. Eliot, "Valitud esseesid", Hortus Litterarum, Tallinn 1997, lk 254–281
• Thomas Stearns Eliot, "Vergilius ja kristlik maailm". Tõlkinud Anne Lange ja Jaak Rähesoo, järelmärkus: Jaak Rähesoo – Looming 1987, nr 12, lk 1645–51
• Ilmar Vene, "Vergilius eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 9, lk 517–522
• Marju Lepajõe, "Võlur Vergilius" (raamatu "Bucolica; Aeneis" arvustus) – Vikerkaar 1993, nr 11, lk 82–85
• Ants Oras, "Luulekool II: Meistriklass", Ilmamaa, Tartu 2004, lk 197–216 (tõlkeraamatute saatesõnade uustrükk)
• Anne Lange, "Ants Oras". Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377–394
• "Rooma kirjanduse antoloogia" Varrak, Tallinn 2009, koostanud Kaspar Kolk , lk 235-271