Harilik mandlipuu

Harilik mandlipuu
Harilik mandlipuu valmiva viljaga. Mallorca, Hispaania.
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Roosõielised Rosaceae
Perekond	Toompuu Prunus
Alamperekond	Mandlipuu Amygdalus
Liik	Harilik mandlipuu
Binaarne nimetus
Prunus dulcis Miller
Sünonüümid
Amygdalus communis L. Amygdalus dulcis Mill. Prunus amygdalus Batsch

Harilik mandlipuu (Prunus dulcis) on toompuu (Prunus) perekonna mandlipuu (Amygdalus) alamperekonda kuuluv heitlehine viljapuu.

Mandlipuu on erineb teistest perekonna Prunus liikmeist kuiva kestaga luuviljade poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest (kirss, ploom, aprikoos jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse aga luuseemne söödava tuuma, mandli pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav pähklipuuga kui näiteks kirsi- või ploomipuuga.

Välimus

Harilik mandlipuu on 4–10 meetri kõrgune, tüve läbimõõduks kuni 30 cm. Noored võrsed on rohelised, muutudes siis punakaks ja teisel aastal halliks. Õied valged või heleroosad, 3–5 cm läbimõõduga, kroonlehti on õies 5, õied asuvad üksikult või paarikaupa ja puhkevad kevadel enne lehtimist.

Harilik mandlipuu hakkab vilja kandma viiendal kasvuaastal. Vili valmib 7–8 kuud pärast õitsemist.

Levila

Mandlipuu on algselt pärit Ees- ja Kesk-Aasiast.

Kasvatamine

Tänapäeval annavad maailma kogutoodangust umbes 85% Itaalia, Hispaania ja Ameerika Ühendriigid.

Kultiveeritav mandlipuu on umbes sama suur kui õunapuu ja mandliaiad sarnanevad õunaaedadega.

Ajalugu

Hiinas tunti mandlipuud 3000 aastat tagasi, 2500 aastat tagasi Kreekas ning 2100 aastat tagasi hakati teda kasvatama Itaalias.

Hariliku mandlipuu seemne tuum on mandel.