Alkaanid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: nds:Alkan |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
** Kõige lihtsam alkaan - [[metaan]] ( CH<sub>4</sub> ) on kõikidele looduslike [[gaas]]ide ( [[maagaas]], [[kaevandusgaas]], [[soogaas]] ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis [[etaan]]i, [[propaan]]i, [[butaan]]i, ja teisi alkaane. |
** Kõige lihtsam alkaan - [[metaan]] ( CH<sub>4</sub> ) on kõikidele looduslike [[gaas]]ide ( [[maagaas]], [[kaevandusgaas]], [[soogaas]] ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis [[etaan]]i, [[propaan]]i, [[butaan]]i, ja teisi alkaane. |
||
** Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub> |
** Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H<sub>2</sub> → CH<sub>4</sub> |
||
==Alkaanide nimetused== |
|||
Tabel. Alkaanide nimetused |
|||
{| class="wikitable" |
|||
|- |
|||
! C-aatomite arv |
|||
! Alkaan |
|||
! C-aatomite arv |
|||
! Alkaan |
|||
|- |
|||
| 1 |
|||
| metaan |
|||
| 10 |
|||
| dekaan |
|||
|- |
|||
| 2 |
|||
| etaan |
|||
| 11 |
|||
| undekaan |
|||
|- |
|||
| 3 |
|||
| propaan |
|||
| 12 |
|||
| dodekaan |
|||
|- |
|||
| 4 |
|||
| butaan |
|||
| 20 |
|||
| (e)ikosaan |
|||
|- |
|||
| 5 |
|||
| pentaan |
|||
| 21 |
|||
| henikosaan |
|||
|- |
|||
| 6 |
|||
| heksaan |
|||
| 30 |
|||
| triakontaan |
|||
|- |
|||
| 7 |
|||
| heptaan |
|||
| 40 |
|||
| tetrakontaan |
|||
|- |
|||
| 8 |
|||
| oktaan |
|||
| 50 |
|||
| pentakontaan |
|||
|- |
|||
| 9 |
|||
| nonaan |
|||
| 100 |
|||
| hektaan |
|||
|} |
|||
Redaktsioon: 21. juuni 2011, kell 13:37
See artikkel räägib tsükliteta küllastunud süsivesinikest; tsüklitega küllastunud süsivesinike kohta vaata artiklit Tsükloalkaanid |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks.
Leidumine ja saamine
- Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane.
- Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 → CH4
Alkaanide nimetused
Tabel. Alkaanide nimetused
C-aatomite arv | Alkaan | C-aatomite arv | Alkaan |
---|---|---|---|
1 | metaan | 10 | dekaan |
2 | etaan | 11 | undekaan |
3 | propaan | 12 | dodekaan |
4 | butaan | 20 | (e)ikosaan |
5 | pentaan | 21 | henikosaan |
6 | heksaan | 30 | triakontaan |
7 | heptaan | 40 | tetrakontaan |
8 | oktaan | 50 | pentakontaan |
9 | nonaan | 100 | hektaan |
Füüsikalised omadused
- Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.
- Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2
- Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur.
- Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad.
- Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke.
Keemilised omadused
- Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon.
- Põlemine.
- Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu.
- Põlemine.
- Oksüdeerijate toime.
- Tavalisel temperatuuril nad üksüdeerijate KMnO4, K2Cr2O7 toimel ei reageeri.
- Oksüdeerijate toime.
- Termiline püsivus.
- Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist, reaktsiooniajast ja katalüsaatorist.
- Ch4 → 2H2 + C ( tahm )
- 2CH4 → HC≡ CH + 3H2
- Temperatuuril umbes 1500°C on reaktsioonisaadusteks tavaliselt etüün.
- Konversioon veeauruga.
- Suurel temperatuuril 1000°C ja katalüsaatori Ni manulusel reageerib metaan veeauruga. reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorras :
- CH4 + H2O → CO + 3H2
- CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2
- Ammoniaagi sünteesiks vajalik vesinik saadakse peamiselt metaani konversioonireaktsioonil veeauruga. H2 ja CO kasutatakse ka metanooli sünteesiks.
- Termiline püsivus.
- Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub asmteliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega.
- Asendusreaktsioon halogeenidega kuulub ahelreaktsioonide hulka. Soojuse või valguse toimel laguneb kloori molekul aatomiteks : Cl2 → 2CL
- Seejärel reageerib kloori aatom metaaniga : CH4 + Cl → CH3Cl + H
- Isomerisatsioonireaktsioon ehk isomeerimine toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manusel. Alkaanidel esinevad isomeerid alates propaanist.
- Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub asmteliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega.
Ühendid ja nende kasutusalad
- Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini.
- Alkaanide ja halogeenderivaadid leiavad rakendamist õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani - CHCl3 - tuntakse ka kloroformi nime all ja kasutatakse narkoosivahendina.
- Tetraklorometaani - CCl4 - kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani - CF2Cl2 - rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis lakkide, mürkkemikaalide, parfüümide ja muu pihustusainena.