Homoloogiline rida: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: it:Serie omologa
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>''n''-[[Alkaanid]]</td>
<td>[Alkaanid]]</td>
<td>C<sub>''n''</sub>H<sub>2''n'' + 2</sub> (''n'' ≥ 1)</td>
<td>C<sub>''n''</sub>H<sub>2''n'' + 2</sub> (''n'' ≥ 1)</td>
<td>CH<sub>4</sub>, ''n'' = 1</td>
<td>CH<sub>4</sub>, ''n'' = 1</td>

Redaktsioon: 21. juuni 2011, kell 08:07

Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus n-alkaanide homoloogililises reas.

Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra. Orgaaniliste ühendite korral moodustavad homoloogilise rea sama aineklassi (sama funktsionaalrühmaga) ühendid, milles iga järgmine liige erineb eelmisest metüleenrühma –CH2– võrra, harvem mõne muu rühma võrra. Näiteks alkaanide homoloogilise rea üldvalemiga H(CH2)nCH3 (kus n = 0,1,2,3,4…) moodustavad metaan CH4, etaan CH3–CH3, propaan CH3–CH2–CH3, butaan CH3CH2CH2CH3 jne, mis erinevad naaberliikmest 14 massiühiku, s.t. CH2 võrra. Rea üksikut liiget nimetatakse homoloogiks.

Samamoodi kujunevad mitmesuguste funktsionaalrühmadega (need määravad ühendite klassi põhiomadused) ühendite homoloogilised read.

Ühendite klassÜldvalemNäideFunktsionaalrühm
[Alkaanid]] CnH2n + 2 (n ≥ 1) CH4, n = 1
Alküülrühmad CnH2n + 1 (n ≥ 1) CH3, n = 1
Alkeenid ja tsükloalkaanid CnH2n (n ≥ 2) C2H4, n = 2 C = C
Alküünid CnH2n − 2 (n ≥ 2) C2H2, n = 2 C ≡ C
Alkoholid CnH(2n + 1)OH (n ≥ 1) CH3OH, n = 1 - OH
Karboksüülhapped CnH2n+1COOH (n ≥ 0) CH2O2, n = 0 - COOH
Karbohüdraadid Cn(H2O)n (n ≥ 1) C6H12O6

Homoloogilise rea moodustavad ka terpeenid ja terpenoidid, milles kordub lüli C5H8; silaanid ülhvalemiga SinH2n+2; titaani, vanaadiumi ja molübdeeni oksiidid nagu VnO2n-1, kus 2<n<10.

Homoloogilises reas esineb ainete omaduste reeglipärane muutumine; seejuures võib esineda reeglipärasusest kõrvalekaldeid, mille põhjuseks on enamasti funktsionaalrühmadega seotud vesiniksidemete moodustumine.

Vaata ka