Detail (masinaehitus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Detail" teisaldatud pealkirja "Detail (masinaehitus)" alla
alustasin toimetamist
1. rida: 1. rida:
'''Detail''' on [[masin]]a niisugune osa, mille valmistamine ei nõua [[koostamine|koostamis]]operatsioone.
'''Detail''' on [[masin]]a niisugune osa, mille [[valmistamine]] ei nõua [[koostamine|koostamis]]operatsioone.

==Konstruktsioon==
===Liigitus==
Geomeetrilise [[konstruktsioon]]i poolest võivad detailid olla lihtsad ([[mutter]], [[liist]] jne) või keerulised ([[väntvõll]], [[tööpingi kere]]).
===Täiuslikuse kriteeriumid===
Masina detailide konstruktsiooni täiuslikust hinnatakse nende [[töövõimelisus]]e ja [[majanduslikkus]]e põhjal.

Töövõimelisus on vastavus [[nõue]]tele, mida detailile põhiliste tööfunktsioonide täitmisel etteantud tööea juures esitatakse (näiteks [[tugevus]], [[jäikus]], [[kulumiskindlus]], [[soojuskindlus]]).

Majanduslikkust hinnatakse masina või selle üksikute detailide maksumuse ja [[ekspluatatsioonikulud]]e põhjal. Majanduslikkusest lähtudes on seepärast põhinõudeiks väike [[mass]], [[konstruktsioon]]i lihtsus, minimaalne [[gabariit]], kõrge [[kasutegur]], vastavus [[standard]]itele.

[[Tugevus]] on enamiku detailide puhul töövõimelisuse põhikriteeriumiks. Detail ei tohi puruneda, sest lisaks materiaalsele kahjule võib purunemine põhjustada [[tööõnnetus]]i.

Lubamatud on samuti detaili suured [[jääkdeformatsioon]]id.


Detailide mõõtmete määramisel lähtutakse eelkõige talle mõjuvate [[koormus]]te suurusest ja laadist, samuti aga töötingimustest. [[Tugevusarvutus]]tega pööratakse erilist tähelepanu lubatavate [[pinge]]te ja ja lubatava [[tugevusvaru]] valikule. Kõrvuti detailide purunemisega täheldatakse real juhtudel nende tööpindade hävimist [[kontaktpinge]]te tagajärjel. Kontaktpingeteks nimetatakse pingeid kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili omadega võrreldes väiksed (kuulide, silindrite, hammaste, jne vastastikkune surve ). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.


Oma geomeetriliselt [[konstruktsioon]]ilt võivad detailid olla lihtsad ([[mutter]], [[liist]] jne) või keerulised ([[väntvõll]], [[tööpingi kere]]). [[Masin]]a detailide [[konstruktsioon]]i täiuslikust hinnatakse nende töövõimelisuse ja majanduslikkuse põhjal. Seejuures [[töövõime]]lisuse kajastab niisuguseid nõudeid, millele detail peab põhiliste tööfunktsioonide täitmisel etteantud tööea juures vastama, nagu [[tugevus]], [[jäikus]], [[kulumiskindlus]], [[soojuskindlus]] jne.
Majanduslikkust hinnatakse masina või selle üksikute detailide maksumuse ja [[ekspluatatsioonikulud]]e põhjal. Majanduslikkusest lähtudes on seepärast põhinõudeiks väike [[mass]], [[konstruktsioon]]i lihtsus, minimaalne [[gabariit]], kõrge [[kasutegur]], vastavus [[standarditele]].
[[Tugevus]] on enamiku detailide puhul töövõimelisuse põhikriteeriumiks. Detail ei tohi puruneda, sest lisaks materiaalsele kahjule võib purunemine põhjustada [[tööõnnetus]]i. Lubamatud on samuti detaili suured [[jääkdeformatsioon]]id.
Detailide mõõtmete määramisel lähtutakse eelkõige talle mõjuvate [[koormus]]te suurusest ja laadist, samuti aga töötingimustest. [[Tugevusarutus]]tega pööratakse erilist tähelepanu lubatavate [[pinge]]te ja ja lubatava [[tugevusvaru]] valikule. Kõrvuti detailide purunemisega täheldatakse real juhtudel nende tööpindade hävimist [[kontaktpinge]]te tagajärjel. Kontaktpingeteks nimetatakse pingeid kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili omadega võrreldes väiksed ( kuulide, silindrite, hammaste, jne vastastikkune surve ). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.
Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid [[kontaktpinge]]id, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.
Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid [[kontaktpinge]]id, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.

Kui detailid töötavad [[õli]]s, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod [[surve]] tagajärjel sulguvad ning neis olev [[õli]] satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga [[kontaktpinge]]d ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.
Kui detailid töötavad [[õli]]s, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod [[surve]] tagajärjel sulguvad ning neis olev [[õli]] satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga [[kontaktpinge]]d ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.

Detailide [[jäikus]]t hinnatakse elastsete [[deformatsioon]]ide järgi, mida põhjustavad detailile mõjuvad [[koormus]]ed. Need deformatsioonid ei tohi ületada ekspluatatsiooniandmete põhjal detailile kehtestatud norme.
Detailide [[jäikus]]t hinnatakse elastsete [[deformatsioon]]ide järgi, mida põhjustavad detailile mõjuvad [[koormus]]ed. Need deformatsioonid ei tohi ületada ekspluatatsiooniandmete põhjal detailile kehtestatud norme.

[[Kulumiskindlus]] on detailide omadus säilida [[etteantud tööaja]] jooksul töövõimelisena. Detailide [[kulumiskindlus]]t aitab tõsta nende [[kõvadus]]e ja [[pinnasiledus]]e tõstmine, mustumise vältimine, höörduvate pindade [[õlitamine]] jne.
[[Kulumiskindlus]] on detailide omadus säilida [[etteantud tööaja]] jooksul töövõimelisena. Detailide [[kulumiskindlus]]t aitab tõsta nende [[kõvadus]]e ja [[pinnasiledus]]e tõstmine, mustumise vältimine, höörduvate pindade [[õlitamine]] jne.
[[Soojuskindlus]] on detailide omadus säilitada [[tugevus]] [[töötamine kõrgetel temperatuuridel]]. Detailide kuumenemist võib põhjustada soojuse juurdevool väljastpoolt või selle eraldumine [[mehhanism]]i kinemaatilistes paarides esineva hõõrdumise tulemusena. [[Soojuskindlus]]e suurenemine saavutatakse vastavate materjalide kasutamise, soojuse õliga ärajuhtimise ning õhk või vesijahutamise rakendamise teel. Detailide mõõtmed määratakse kindlaks [[projektarvutus]]ega, silmas pidades eespool loetletud nõudeid. Saadud mõõtmete õigsust hinnatakse [[kontrollarvutus]]te põhjal.


[[Soojuskindlus]] on detailide omadus säilitada [[tugevus]] [[töötamine kõrgetel temperatuuridel]]. Detailide kuumenemist võib põhjustada soojuse juurdevool väljastpoolt või selle eraldumine [[mehhanism]]i kinemaatilistes paarides esineva hõõrdumise tulemusena. [[Soojuskindlus]]e suurenemine saavutatakse vastavate materjalide kasutamise, soojuse õliga ärajuhtimise ning õhk või vesijahutamise rakendamise teel.
Vaata ka [[Detaili materjali valik]].

Detailide mõõtmed määratakse kindlaks [[projektarvutus]]ega, silmas pidades eespool loetletud nõudeid. Saadud mõõtmete õigsust hinnatakse [[kontrollarvutus]]te põhjal.

==Vaata ka==
*[[Detaili materjali valik]].

Redaktsioon: 1. mai 2006, kell 07:16

Detail on masina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua koostamisoperatsioone.

Konstruktsioon

=Liigitus

Geomeetrilise konstruktsiooni poolest võivad detailid olla lihtsad (mutter, liist jne) või keerulised (väntvõll, tööpingi kere).

Täiuslikuse kriteeriumid

Masina detailide konstruktsiooni täiuslikust hinnatakse nende töövõimelisuse ja majanduslikkuse põhjal.

Töövõimelisus on vastavus nõuetele, mida detailile põhiliste tööfunktsioonide täitmisel etteantud tööea juures esitatakse (näiteks tugevus, jäikus, kulumiskindlus, soojuskindlus).

Majanduslikkust hinnatakse masina või selle üksikute detailide maksumuse ja ekspluatatsioonikulude põhjal. Majanduslikkusest lähtudes on seepärast põhinõudeiks väike mass, konstruktsiooni lihtsus, minimaalne gabariit, kõrge kasutegur, vastavus standarditele.

Tugevus on enamiku detailide puhul töövõimelisuse põhikriteeriumiks. Detail ei tohi puruneda, sest lisaks materiaalsele kahjule võib purunemine põhjustada tööõnnetusi.

Lubamatud on samuti detaili suured jääkdeformatsioonid.


Detailide mõõtmete määramisel lähtutakse eelkõige talle mõjuvate koormuste suurusest ja laadist, samuti aga töötingimustest. Tugevusarvutustega pööratakse erilist tähelepanu lubatavate pingete ja ja lubatava tugevusvaru valikule. Kõrvuti detailide purunemisega täheldatakse real juhtudel nende tööpindade hävimist kontaktpingete tagajärjel. Kontaktpingeteks nimetatakse pingeid kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili omadega võrreldes väiksed (kuulide, silindrite, hammaste, jne vastastikkune surve ). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.

Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.

Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.

Detailide jäikust hinnatakse elastsete deformatsioonide järgi, mida põhjustavad detailile mõjuvad koormused. Need deformatsioonid ei tohi ületada ekspluatatsiooniandmete põhjal detailile kehtestatud norme.

Kulumiskindlus on detailide omadus säilida etteantud tööaja jooksul töövõimelisena. Detailide kulumiskindlust aitab tõsta nende kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustumise vältimine, höörduvate pindade õlitamine jne.

Soojuskindlus on detailide omadus säilitada tugevus töötamine kõrgetel temperatuuridel. Detailide kuumenemist võib põhjustada soojuse juurdevool väljastpoolt või selle eraldumine mehhanismi kinemaatilistes paarides esineva hõõrdumise tulemusena. Soojuskindluse suurenemine saavutatakse vastavate materjalide kasutamise, soojuse õliga ärajuhtimise ning õhk või vesijahutamise rakendamise teel.

Detailide mõõtmed määratakse kindlaks projektarvutusega, silmas pidades eespool loetletud nõudeid. Saadud mõõtmete õigsust hinnatakse kontrollarvutuste põhjal.

Vaata ka