Sigimik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuni 2011, kell 14:27

Sigimik on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa. Sigimikus asub üks või mitu seemnealget. Seemnealgmetes paiknevad taime emassugurakud.

Sigimikust ülevalpool asub emakakael ja sellest veel kõrgemal emakasuue. Tolmlemise käigus satuvad emakasuudmesse tolmuterad ja liiguvad läbi emakakaela sigimikku, kus kinnituvad.

Pärast tolmlemist areneb sigimikust vili. Seemnealgmetest moodustuvad seemned, mis asuvad viljas ja mille abil toimub taime suguline paljunemine. Mõnel liigil moodustub vili lisaks sigimikule veel teistestki õie osadest, näiteks õiepõhjast.

Sigimiku tüübid

Ülemise sigimikuga ehk hüpogüünsel õiel on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks luuviljalistel ja kõrrelistel.

Keskmise sigimikuga ehk perigüünsel õiel asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel.

Alumise sigimikuga ehk epigüünsel õiel on õiepõhi nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks õunviljalistel.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[File:Ovary position.svg|pisi|Sigimiku tüübid]]
+[[Pilt:Ovary position.svg|pisi|Sigimiku tüübid]]
-'''Sigimik''' on õies asuva [[emakas (botaanika)|emaka]] tähtsaim osa, kus asub üks või mitu [[seeme|seemnealget]]. Seemnealgmetes paiknevad taime [[emassugurakud]]. Pärast tolmlemist areneb sigimikust vili.
+'''Sigimik''' on [[õistaim]]ede [[õis|õies]] asuva [[emakas (botaanika)|emaka]] tähtsaim osa. Sigimikus asub üks või mitu [[seemnealge]]t. Seemnealgmetes paiknevad taime [[emassugurakk|emassugurakud]].
+Sigimikust ülevalpool asub [[emakakael (botaanika)|emakakael]] ja sellest veel kõrgemal [[emakasuue]]. [[Tolmlemine|Tolmlemise]] käigus satuvad emakasuudmesse [[tolmutera]]d ja liiguvad läbi emakakaela sigimikku, kus kinnituvad.
+Pärast tolmlemist areneb sigimikust [[vili]]. Seemnealgmetest moodustuvad [[seeme|seemned]], mis asuvad viljas ja mille abil toimub taime [[suguline paljunemine]]. Mõnel liigil moodustub vili lisaks sigimikule veel teistestki õie osadest, näiteks [[õiepõhi|õiepõhjast]].
 ==Sigimiku tüübid ==
@@ 6. rida: / 10. rida: @@
 '''Ülemise sigimikuga''' ehk '''[[hüpogüünne õis|hüpogüünsel õiel]]''' on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks [[luuviljalised|luuviljalistel]] ja [[kõrrelised|kõrrelistel]].
-'''Keskmise sigimikuga''' ehk '''[[perigüünne õis|perigüünsel õiel]]''' asub sigimik umbes nõgusa [[õiepõhi|õiepõhja]] keskel.
+'''Keskmise sigimikuga''' ehk '''[[perigüünne õis|perigüünsel õiel]]''' asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel.
-'''Alumise sigimikuga''' ehk '''[[epigüünne õis|epigüünsel õiel]]''' on [[õiepõhi]] nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks [[õunviljalised|õunviljalistel]].
+'''Alumise sigimikuga''' ehk '''[[epigüünne õis|epigüünsel õiel]]''' on õiepõhi nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks [[õunviljalised|õunviljalistel]].
 [[Kategooria:Taimemorfoloogia]]