Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Eesti
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	II, IV
Viited	822
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid
Nimekirja arvatud	1997 (21. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt

Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks.

Kujunemislugu

Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks.

Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas.

Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud.

11–12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale.

Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi ujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees.

Selliselt eksisteerinud muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi.

Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast:

• Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20–30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud.

• Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas.

• Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav.

• Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.

Taani riigi koosseisus

Aastail 1238–1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal.

Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad.

13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1346 läks Eesti Liivi ordu ülemvõimu alla, kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana.

Saksa kaubalinnade liit, Läänemere kaubalinnade Hansa liit

13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn.

Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse.

14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn.

Keskaeg

Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks.

Kuna Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid sel perioodil eranditult läbi Tallinna, kujunes linnast üks tolle aja Põhja-Euroopa suurim ja võimsam linn. Just see andis keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Keskaegses Eestis oli 9 linna, lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit.

Linna jõukuse väljenduseks oli ka Tallinnas 16. sajandi algul ehitatud tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis – Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga.

Linna elukorraldus

Linnaõiguste saamiseks keskajal pidi asula täitma 4 kriteeriumit: vermima oma münte, ehitama linnamüüri, välja andma seadusi ning omama iseseisvat valitsust.

Keskaja elukorraldust sätestas Põhja-Euroopas linnaõigus – õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Põhja-Eesti Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus).

Linna valitses Raad (Linnavolikogu) – linna isekomplekteeruv võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest (rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24) ja Bürgermeistrid, kes olid rae juhatuse liikmed (kuni 4) ning Sündik, kes oli rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige.

Linna rae juures oli ka Linnafoogt, linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; maahärrade residentsid (Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna.

Linnakodanikest kaupmehi ja käsitöölisi ühendavad organisatsioonid olid gildid ja tsunftid: Tallinna suurgild ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi (kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud). Käsitööliste gild oli tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid (rätsepad, kullassepad, kalevišäärijad, kingsepad, sepad, pagarid, sadul- ja rihmsepad, vöösepad, maalrid ja portreemaalijad, klaassepad, tislerid, ratta- ja tõllasepad, pottsepad, treialid, vasksepad), Olevi gild eestlastest käsitöölisi (lihunikud, köösnerid, kivi- ja müürsepad, voorimehed, õllekandjad, kanepiketrajad ja köiepunujad, mündrikud, puusepad, kandjad, kalakaubitsejad, soola- ja viljakaalujad), Toomgild Toompea käsitöölisi.

Käsitöömeistreid ühendavad organisatsioonid olid tsunftidesse, mis olid ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Tsunftide tegevust määratlesid Skraad, mis olid rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid.

Majandus ja kaubandus

Tallinna kaubanduse areng rajanes juba 13. sajandi jooksul saadud privileegidele. 1265. aastal sai Tallinn müntimisõiguse, 1346. aastal aga laokohaõiguse, mis tähendas, et Tallinna sadamaat ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Seega koondus tallinna linna kaupmeeste kätte oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Pärast Visby linna purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi.

Kaitseehitised

Sauna- ja Kuldjala torn Tallinna linnamüüris

Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.

Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.

Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16–19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.

 Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür ja vahi- ning kaitsetornid

13-16. sajand, Toompea linnus (Pikk Hermann, Stür den Kerl, Pilsticker, Landskrone) - Nunnavärav - Seegitagune torn - Saunatagune torn - Nunnadetagune torn - Saunatorn - Kuldjala torn- Loewenschede torn - Lippe sadultorn - Köismäe torn - Plate torn - Eppingi torn - Grusbeke-tagune torn - Renteni torn - Wulfgardi-tagune torn - Suur Rannavärav - Stoltingi torn - Väike Rannavärav - Hattorpe-tagune torn - Bremeni torn - Munkadetagune torn- Hellemanni torn - Viru värav - Viru värava eesvärav - Hinke torn - Kuraditorn - Karja värav - Assauwe torn - Harju värav - Kitsetorn - Kiek in de Kök - Neitsitorn - Tallitorn - Lühikese Jala värav - Pika Jala värav

Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Šnelli tiik - Hirvepark -

 Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd ja Tallinna bastionid

17. sajand, Skoone bastion - Rannavärava bastion - Väikese Rannavärava bastion - Viru värava bastion - Ingeri bastion - Rootsi bastion

Tallinna all-linn

Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lüübeki linnaõigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla, Raeapteek ning elamud.

 Pikemalt artiklis Tallinna all-linn

Vaatamisväärsused

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned (Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus), aga ka rohkelt linakodanike ja kaupmeeste elumaju.

Tallinna vanalinna kvartalid

 Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna kvartalid

• Tallinna vanalinna Ladina kvartal
• Tallinna vanalinna I kvartal, mis piireneb Suur-Karja ja Väike-Karja, [Sauna tänav]]a Viru tänava, Sauna tänava keskelt Viru tänava ning Viru tänavalt Väike-Karja tänavaga;
• Tallinna vanalinna IV kvartal, mis piireneb Pagari, Pika, Vaimu ja Laia tänavaga;
• Tallinna vanalinna IX kvartal, mis piireneb Suurtüki, Laia tänava ja Tornide väljakuga;
• Tallinna vanalinna XIX kvartal, mis piireneb Pika, Olevimäe, Vene ja Pühavaimu tänavatega;

Välislingid

• UNESCO ja Tallinna vanalinn
• Ormar Tamm, Panoraamfotod Tallinna vanalinnast
• Tallinna vanalinna panoraamfotod

Kirjandus

• Wilhelm Neumann, Nottbeck, E. v. Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Burg und Stadtbefestigung. Reval, 1904.
• Karl von Löwis of Menar. Burgenlexikon für Alt-Livland. Mit 24 Plänen und 56 Ansichten. Riia, 1922
• Raimo Pullat. "Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni", 1976
• Paul Luhtein. "Tallinna vanalinn. Tinalõiked". Eesti Raamat, 1998. ISBN 9985651839
• Raamatusari "Vana Tallinn". Aastail 1936–1939 ilmusid I–IV köited, uuesti ilmub 1991. aastast (aastal 2010 ilmus XXI (XXV) köide). Väljaandja ja vastutav toimetaja Raimo Pullat; kaasväljaandjad: Tallinna Linnauurimise Instituut (I (V) – II (VI) köited), Tallinna Ülikooli kunstide teaduskond (XIX (XXIII) köide), Tallinna Ülikooli Kunstide Instituut (XXI (XXV) köide).
• G. Sprengfeld (Johann Gotthard von Hansen), "Kodulinn Reval minu lapsepõlve aastatel". Tõlkija: KADI ESLON, ELLE-MARI TALIVEE, Kirjastus: KUNST, ISBN: 9789949437924, 2011

Vaata ka

• Vanalinna asum