Kivi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: cs:Kámen (materiál)
FoxBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: scn:Petra
43. rida: 43. rida:
[[qu:Rumi]]
[[qu:Rumi]]
[[ru:Природный камень]]
[[ru:Природный камень]]
[[scn:Petra]]
[[simple:Stone]]
[[simple:Stone]]
[[sk:Skala]]
[[sk:Skala]]

Redaktsioon: 15. juuni 2011, kell 07:22

 See artikkel on mõiste "kivi" tähendusest; teadusliku termini kohta vaata artiklit Kivim.

Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset agregaati, mis on liivaterast suurem. Suurimad Eesti kivid on liustiku poolt siia toodud rändrahnud.

Kivi ja kivimi eristamiseks võib ütelda ka nii, et kivi on konkreetne füüsikaline keha, kivim aga on teatud kehade klass. Näiteks graniit on kivim, graniidist tehtud tänavasillutiskivi on aga kivi, mitte kivim. Kätte saab võtta kivi, kuid mitte kivimit. Kätte saab võtta ainult kivimi näidise. Kivi saab selles tähenduses võrrelda juustutüki, kivimit aga juustusordiga.

Mõnikord kasutatakse sõna "kivi" siiski teadusliku termini "kivim" rahvapärase sünonüümina.

Kiviks võidakse pidada ka mitmesuguseid mineraale. Näiteks nimetatakse vääriskiviks enamasti mineraale, mitte kive.

Liitsõna osana on sõna "kivi" teaduskeeles kasutusel: näiteks "kivikülv", "rändkivi", "kivimeteoriit" jne.

Kivid ei pea olema tingimata looduslikud: ka telliskivi on kivi. See, kas kivim peab olema looduslik, on vaieldav.

Žargoonis võib tähendada ka marihuaanat[viide?].