Brüssel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}} |
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}} |
||
{{linn |
{{linn |
||
| nimi = Brüssel |
| nimi = Brüssel |
||
| 23. rida: | 22. rida: | ||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Brussels in Belgium and the European Union.svg|250px|Brüsseli asendikaart]]<br />Brüsseli piirkonna asendikaart Belgias<br />[[File:Location City of Brussels.svg|250px]]<br />Brüsseli linna asend [[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüsseli piirkonnas]] |
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Brussels in Belgium and the European Union.svg|250px|Brüsseli asendikaart]]<br />Brüsseli piirkonna asendikaart Belgias<br />[[File:Location City of Brussels.svg|250px]]<br />Brüsseli linna asend [[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüsseli piirkonnas]] |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt: |
[[Pilt:2007 07 Belgium Brussels 03.JPG|pisi|Brüsseli raekoda]] |
||
'''Brüssel''' [br'üssel] ([[prantsuse keel]]es ''Bruxelles'', [[hollandi keel]]es ''Brussel'', [[saksa keel]]es ''Brüssel'') on ''[[de jure]]'' [[Belgia]] pealinn. |
'''Brüssel''' [br'üssel] ([[prantsuse keel]]es ''Bruxelles'', [[hollandi keel]]es ''Brussel'', [[saksa keel]]es ''Brüssel'') on ''[[de jure]]'' [[Belgia]] pealinn. |
||
| 31. rida: | 30. rida: | ||
== Rahvusvahelised organisatsioonid == |
== Rahvusvahelised organisatsioonid == |
||
Brüsselis asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on [[NATO]] ja [[Euroopa Liit]]. |
Brüsselis asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on [[NATO]] ja [[Euroopa Liit]]. |
||
== Etümoloogia == |
== Etümoloogia == |
||
Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast ''Bruocsella, Brucsella'' või ''Broekzele'', mille esimene pool (''bruoc, bruc'' või ''broek'') tähendab sood ja teine (''sella'' või ''zele'') ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale [[Evere]], mis on [[keldid|keldi]] päritolu. |
Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast ''Bruocsella, Brucsella'' või ''Broekzele'', mille esimene pool (''bruoc, bruc'' või ''broek'') tähendab sood ja teine (''sella'' või ''zele'') ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale [[Evere]], mis on [[keldid|keldi]] päritolu. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
[[977]] läänistas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto II]] Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Louis IV]] pojale [[Charles (Alam-Lotring)|Charles'ile]]. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles [[979]] [[Zenne]] jõe saarele ([[Saint-Géry saar]]ele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma [[997]] läks piirkond Leuveni dünastiale, sest [[Leuveni krahv]] [[Lambert I]] abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni [[1406]]. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba [[11. sajand]]il sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel [[Brügge]]st [[Köln]]i. Samal ajal ehitati korralik [[kindlus]] ja [[linnamüür]]. [[1357]]–[[1379]] ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. [[1406]]–1482 valitses piirkonda [[Burgundia]] dünastia, [[1482]]–[[1598]] [[Habsburgid]]. |
[[977]] läänistas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto II]] Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Louis IV]] pojale [[Charles (Alam-Lotring)|Charles'ile]]. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles [[979]] [[Zenne]] jõe saarele ([[Saint-Géry saar]]ele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma [[997]] läks piirkond Leuveni dünastiale, sest [[Leuveni krahv]] [[Lambert I]] abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni [[1406]]. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba [[11. sajand]]il sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel [[Brügge]]st [[Köln]]i. Samal ajal ehitati korralik [[kindlus]] ja [[linnamüür]]. [[1357]]–[[1379]] ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. [[1406]]–1482 valitses piirkonda [[Burgundia]] dünastia, [[1482]]–[[1598]] [[Habsburgid]]. |
||
| 49. rida: | 45. rida: | ||
== Kliima == |
== Kliima == |
||
Brüsselis on [[mereline kliima]], sest [[Atlandi ookean]]ilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab [[november|novembris]] ja [[detsember|detsembris]] (79 mm), kõige vähem [[veebruar]]is (53 mm) ja [[aprill]]is (54 mm). [[August]]is on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13. |
Brüsselis on [[mereline kliima]], sest [[Atlandi ookean]]ilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab [[november|novembris]] ja [[detsember|detsembris]] (79 mm), kõige vähem [[veebruar]]is (53 mm) ja [[aprill]]is (54 mm). [[August]]is on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13. |
||
== Vaatamisväärsused == |
== Vaatamisväärsused == |
||
Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune [[Lõunatorn]]; kõige kuulsam aga [[Atomiumi monument]], mis ehitati [[EXPO 1958|1958. aasta maailmanäituse]] tarbeks. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv [[Manneken Pis]] (Pissiv Poiss). |
Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune [[Lõunatorn]]; kõige kuulsam aga [[Atomiumi monument]], mis ehitati [[EXPO 1958|1958. aasta maailmanäituse]] tarbeks. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv [[Manneken Pis]] (Pissiv Poiss). |
||
[[La Grand–Place]] ehk Grote Markt on Brüsseli keskväljak. |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Grand-Place]] |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 5. juuni 2011, kell 13:37
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2011) |
| Brüssel | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
| Pindala | 32,61 km² | ||||||
| Elanikke | 157 700 (2010) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 50° 51′ N, 4° 21′ E | ||||||
 Brüsseli piirkonna asendikaart Belgias  Brüsseli linna asend Brüsseli piirkonnas | |||||||
Brüssel [br'üssel] (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de jure Belgia pealinn.
Ta kuulub halduslikult Pealinna Brüsseli piirkonna kooseisu, kuid on samas ka teise, Flaami piirkonna pealinn.
Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 1867–1871 kaeti kesklinnas täielikult. Zenne on üks Belgia kõige enam reostatud jõgesid, sest kogu Brüsseli piirkonna kanalisatsioon suunati 2007. aastani sinna ilma puhastamata.
Rahvusvahelised organisatsioonid
Brüsselis asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on NATO ja Euroopa Liit.
Etümoloogia
Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.
Ajalugu
977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma 997 läks piirkond Leuveni dünastiale, sest Leuveni krahv Lambert I abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni 1406. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Brüggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 1357–1379 ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. 1406–1482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, 1482–1598 Habsburgid.
Suure Prantsuse revolutsiooni ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815 ka Belgia määras. 1830 puhkes Holandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia pealinnaks sai Brüssel.
Alates 1960. aastate algusest lammutati Brüsselis palju vanu ning sageli suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneid, et ruumi teha uutele. Sealjuures ei pööratud erilist tähelepanu uute hoonete välimusele ega sellele, et nood ümbrusega kokku sobiksid. Sellist anarhilist linnaplaneerimise stiili nimetatakse brüsseliseerimiseks.
1869 avati Brüsselis hobutramm. Hiljem asendati need mootortrammidega. 1952 avati esimene eelmetrooliin ehk maa-alune trammiliin. 2009. aastal oli Brüsseli trammiliinide pikkus 133,9 km, millest 12,1 km oli tunnelis. 2011. aastal oli Brüsselis 19 trammiliini. 1976 avati Brüsseli metroo esimene liin. 2011. aastal on Brüsseli metroos 7 liini 68 peatusega.
Kliima
Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm). Augustis on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13.
Vaatamisväärsused
Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn; kõige kuulsam aga Atomiumi monument, mis ehitati 1958. aasta maailmanäituse tarbeks. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv Manneken Pis (Pissiv Poiss).
La Grand–Place ehk Grote Markt on Brüsseli keskväljak.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: Brüssel |