Tähesuurus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2006, kell 19:57

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.

Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Esialgu jagati tähed kuude tähesuurusse: mõned heledamad tähed tähistaevas on esimeses tähesuuruses, kõige tuhmimad tähed, mida paljud palja silmaga näevad, on kuuendas, ülejäänud tähed jagati vahepeale.

Hiljem tekkis astronoomidel vajadus seda süsteemi täiendada. Teleskoopidega on näha rohkesti veel nõrgemaid tähti, seetõttu tuli kasutusele võtta seitsmes, kaheksas jne tähesuurus. Samuti võib märgata, et kaks kõige heledaimat kinnistähte – Siirius ja Kanoopus - on ülejäänud esimese suurusjärgu tähtedest oluliselt heledamad ning planeedid Veenus, Marss ja Jupiter on esimese suurusjärgu tähtedest heledamad.

Aastal 1857 avaldatud artiklis defineeris Norman Pogson tähesuuruste logaritmilise skaala nii, et täht, mille tähesuurus on 5, annab Maale 100 korda vähem valgust kui täht, mille tähesuurus on 0. See skaala võimaldab kasutada ka murrulisi ja negatiivseid tähesuurusi.

Definitsiooni põhjal avaldub tähesuurus $m$ kujul: $m=m_{0}-2,512\log E$ , kus $m_{0}$ on skaala fikseerimiseks kasutatav konstant ja E on fotomeetriliselt mõõdetav valgustatus. Tähesuuruste vahe avaldub siis

{\frac {E_{1}}{E_{2}}}=10^{-0,4(m_{1}-m_{2})}\Longrightarrow m_{1}-m_{2}=2,512\log {\frac {E_{2}}{E_{1}}}

.

Konstant $m_{0}$ leitakse nullinda tähesuurusega tähe abil: $m_{0}=2,512\log E_{m=0}$ . Ajalooliselt kasutati sellise tähena Veegat.

Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on -1,45, Veenuse oma kuni –4,4, täiskuul –12,6 ja Päikesel –26,8.

Vaata ka

Absoluutne tähesuurus

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Tähesuurus''' ehk '''magnituud''' ehk '''suurusjärk''' on [[taevakeha]] [[näiv heledus|näivat heledust]] väljendav arv.
+'''Tähesuurus''' ehk '''näiv tähesuurus''' ehk '''magnituud''' ehk '''suurusjärk''' on [[taevakeha]] [[näiv heledus|näivat heledust]] väljendav arv.
-Tähesuuruste süsteem leiutati [[Vana-Kreeka]]s, arvatavasti [[Hipparchos]]e poolt, ja võeti [[hellenism|hellenistlikus]] [[astronoomia]]s üldiselt kasutusele. Esialgu jagati tähed kuude tähesuurusse: mõned heledamad tähed tähistaevas on esimeses tähesuuruses, kõige tuhmimad tähed, mida paljud palja silmaga näevad, on kuuendas, ülejäänud tähed jagati vahepeale.
+Tähesuuruste süsteem leiutati [[Vana-Kreeka]]s (arvatavasti [[Hipparchos]]e poolt) ja võeti [[hellenism|hellenistlikus]] [[astronoomia]]s üldiselt kasutusele. Esialgu jagati tähed kuude tähesuurusse: mõned heledamad tähed tähistaevas on esimeses tähesuuruses, kõige tuhmimad tähed, mida paljud palja silmaga näevad, on kuuendas, ülejäänud tähed jagati vahepeale.
-Hiljem tekkis astronoomidel vajadusi seda süsteemi täiendada. [[Teleskoop]]idega on näha rohkesti veel nõrgemaid tähti, seetõttu tuli kasutusele võtta seitsmes, kaheksas jne tähesuurus. Samuti võib märgata, et kaks kõige heledaimat [[kinnistäht]]e – [[Siirius]] ja [[Kanoopus]] - on ülejäänud esimese suurusjärgu tähtedest oluliselt heledamad ning [[planeet|planeedid]]  [[Veenus]], [[Marss (planeet)|Marss]] ja [[Jupiter|Jupiter]] on esimese suurusjärgu tähtedest heledamad.
+Hiljem tekkis astronoomidel vajadus seda süsteemi täiendada. [[Teleskoop]]idega on näha rohkesti veel nõrgemaid tähti, seetõttu tuli kasutusele võtta seitsmes, kaheksas jne tähesuurus. Samuti võib märgata, et kaks kõige heledaimat [[kinnistäht]]e – [[Siirius]] ja [[Kanoopus]] - on ülejäänud esimese suurusjärgu tähtedest oluliselt heledamad ning [[planeet|planeedid]]  [[Veenus]], [[Marss (planeet)|Marss]] ja [[Jupiter|Jupiter]] on esimese suurusjärgu tähtedest heledamad.
-[[1857]]. aastal avaldatud artiklis defineeris [[Norman Pogson]] tähesuuruste [[logaritmiline skaala|logaritmilise skaala]] nii, et täht, mille tähesuurus on 5, annab [[Maa (planeet)|Maa]]le 100 korda vähem valgust kui täht, mille tähesuurus on 0. See skaala võimaldab kasutada ka murrulisi ja negatiivseid tähesuurusi.
+Aastal [[1857]] avaldatud artiklis defineeris [[Norman Pogson]] tähesuuruste [[logaritmiline skaala|logaritmilise skaala]] nii, et täht, mille tähesuurus on 5, annab [[Maa (planeet)|Maa]]le 100 korda vähem valgust kui täht, mille tähesuurus on 0. See skaala võimaldab kasutada ka murrulisi ja negatiivseid tähesuurusi.
 Definitsiooni põhjal avaldub tähesuurus <math>m</math> kujul: <math>m=m_{0}-2,512\log E</math>, kus <math>m_{0}</math> on skaala fikseerimiseks kasutatav konstant ja E on [[fotomeetria|fotomeetriliselt]] mõõdetav [[valgustatus]]. Tähesuuruste vahe avaldub siis
 <center><math>\frac{E_{1}}{E_{2}} = 10^{-0,4(m_{1}-m_{2})} \Longrightarrow m_{1}-m_{2} = 2,512 \log \frac{E_{2}}{E_{1}}</math>.</center>
-Konstant <math>m_{0}</math> leitakse nullinda tähesuurusega tähe abil: <math>m_{0}=2,512\log E_{m=0}</math>. Ajalooliselt kasutati selliseks täheks [[Veega]]t.
+Konstant <math>m_{0}</math> leitakse nullinda tähesuurusega tähe abil: <math>m_{0}=2,512\log E_{m=0}</math>. Ajalooliselt kasutati sellise tähena [[Veega]]t.
-Maa taeva heledaima tähe, [[Siirius]]e, tähesuurus on -1,45, [[Veenus]]e oma kuni –4,4, [[täiskuu]]l –12,6 ja [[Päike]]sel –26,8.
+Maa taeva heledaima tähe [[Siirius]]e tähesuurus on -1,45, [[Veenus]]e oma kuni –4,4, [[täiskuu]]l –12,6 ja [[Päike]]sel –26,8.
 ==Vaata ka==
 *[[Absoluutne tähesuurus]]
-{{täienda}}
 [[Kategooria:Astronoomia]]