Laadjala: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{liita| Saadu talu (Laadjala küla)}} |
|||
{{EestiAsula |
{{EestiAsula |
||
| nimi = Laadjala |
| nimi = Laadjala |
Redaktsioon: 1. juuni 2011, kell 17:09
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Saadu talu (Laadjala küla). Lisateavet artikli arutelust |
Laadjala | |
---|---|
| |
Pindala | 5,9 km² |
Elanikke | 47 (2. november 2004) |
| |
EHAK-i kood | 4007[1] |
Koordinaadid | 58° 19′ N, 22° 33′ E |
Laadjala on küla Saare maakonnas Kaarma vallas. Küla asub Upa-Leisi maantee ääres, Kuressaare linnast 8 km kaugusel. Mõned talud paiknevad ka hajali Põduste jõe lähedal.
Küla suurus on 585 ha. 2011. aasta 1. veebruaril elas külas rahvastikuregistri andmetel 52 inimest. Külalelu on saanud uue hingamise seoses külamaja (taastatud tõllakuuri) valmimisega 2008. aastal.
Naaberkülad on Maleva, Meedla, Tahula, Kiratsi, Mõisaküla, Upa ja Sikassaare.
Külas tegutsevad Laadjala Küla Arenduse Selts ja Laugi Jahiselts.
Ajalugu
Laadjala küla püsiasustus hakkas kujunema seoses Laadjala karjamõisa asutamisega pärast kogu maad laastanud Põhjasõda. Esimesed andmed Laadjala (Ladjall) mõisast pärinevad aastast 1738. Selle majandamiseks vajalikud töötegijad astati mõisamaade ääremaale. Aastal 1770 asutati Laadjala mõisa baasil nn. hospidali mõis, mille tuludega kaeti parandamatult haigete inimeste eest hoolitsemise kulusid. Laadjala mõisa peahoone ehitati aastal 1831. Aastal 1918 ehitati mõisa peahoone koolimajaks, kool lõpetas tegutsemise aastal 1970.
20. sajandi algul oli Laadjala külas 15 mõisatöölise majapidamist. 1909.a. oli Laadjalas 370,33 tiinu mõisa- ja 1082,99 tiinu talumaad.[2]. 1924. aastal mõõdeti mõisa maad 15–20 ha suurusteks kruntideks. Sellisel moel tekkis vanasse Laadjala külla juurde uusi asundustalusid. Vanade elukohtade uuendamise ja uute ehitamise tulmusena kuj"unes 1940. aastaks välja uus Laadjala küla, kus oli 25 majapidamist.
Ajaloolisi objekte
- Laadjala mõis. Hilisem algkool (Mõisa talu)
- Mõisa tõllakuur, praegune külamaja (Kalju talu)
- Mõisa väravahimaja (Jõe talu)
- Endine meierei hoone
- Kooli talu (majas asus Laadjala kauplus)
- Keldrimägi (end. mõisakeldri asupaik)
- Korstnamägi (pärimuslik pühapaik)
- Püha allikas (täpne asukoht teadmatta)
- Tondikivi (end. Saadu talu)
- Laadjala jõgi ja sild (Laadjala ja Upa vaheline piir)
Talud
Igama Hargi, Igama Niidi, Jõe, Jõeniidi, Kalda, Kalju, Kasemetsa, Kivi, Kooli, Kopli, Loigu, Metsa Johani, Metsa Kristjani, Mõisa, Mäe, Nurga, Niidi, Põllumaja, Süleniidi, Sülla, Tehvena, Uus Kungla, Uusi ja Vainu.
Endised taluasemed: Allika, Igama, Kaasiku, Kõrts(i), Maki-Antsu Kõrts, Põlde, Rumma, (Tondi-)Saadu, Vidriku, Ärbli.
Vanim seni teadaolev Põhjasõja järgne elupaik Laadjala külas on Saadu talu.
Kirjandus
- "Laadjala küla kroonika". Laadjala Arenduse Selts, 2001.
Välislingid
Artiklid, tekstid, saated, dokumendid:
- Laadjala küla arengukava 2011-2014 (pdf)
- Laadjala külaselts tähistas enne jõule oma kümnendat aastapäeva (Meie Maa, 03.01.2008)
- Laadjalas sõukseid vihaseid inimesi äi olegid (Saarte Hääl, 10.05.2008)
- Laadjala külamaja saates "Sõida maale!" (ETV 23.10.2010)
Fotod:
- Laadjala küla plaan (foto)
- Laadjala külamajas 2011
- Laadjala mõisa meierei 1973 (muinas.ee fotokogu).
- Koorejaamade rasvaproovide tegemine Laadjala meiereis 1930. aastate lõpul (Nikolai Königsfesti foto).
Viited
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ "Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus." Tartus, 1934.