Korea keel

Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas.

Korea keele põhikonsonandid: ㅊ (tšiõt), ㅋ (kiõk), ㅌ (tiõt) ja ㅍ (piõp) on aspireeritud variandid järgmistest variantidest ㅈ (džiõt), ㄱ (giõk), ㄷ (digõt) ja ㅂ (biõp) ning lisaks veel ㅎ (hiõt).

Viis nendest konsonantidest on rõhutatud: kirjutatakse horisontaalselt üksteise kõrvale. Ning need on: ㄲ (kk), ㄸ (tt), ㅃ (pp), ㅆ (ss), and ㅉ (dždž). Kahekordseid konsonante ei hääldata pikalt nagu eesti keeles, vaid tugevalt rõhutatuna.

Täishäälikud: Korea keeles on kuus põhitäishäälikut ㅏ, ㅓ, ㅣ, ㅡ, ㅜ, ㅗ

Ja nende kombineerimisel saadakse järgmised häälikud: ㅐ([a]e), a jääb peaaegu hääldamata; ㅑ(ja); ㅒ(jaeo); ㅔ(e); ㅕ(j[e]o), e jääb peaaegu hääldamata; ㅖ(je); ㅘ(wa); ㅙ(we); ㅚ(wo); ㅛ(jo); ㅝ(w[u]o), u jääb peaaegu hääldamata; ㅞ(w[u]e), jääb peaaegu hääldamata; ㅟ(wi); ㅠ(ju); ㅢ(ui);

Korea keele tähestik

Korea keel koosneb 24-st lihttähest, mille kombineerimisel saadakse häälikute süsteem, millel põhineb korea keel.

Tähestiku järjekord:

ㄱ ㄲ ㄴ ㄷ ㄸ ㄹ ㅁ ㅂ ㅃ ㅅ ㅆ ㅇ ㅈ ㅉ ㅊ ㅋ ㅌ ㅍ ㅎ ㅏ ㅐ ㅑ ㅒ ㅓ ㅔ ㅕ ㅖ ㅗ ㅘ ㅙ ㅚ ㅛ ㅜ ㅝ ㅞ ㅟ ㅠ ㅡ ㅢ ㅣ

Vaata ka

• Korea keele silbid

Välislingid

• Kõik korea keele silbid, Unicode'i tabel, PDF-formaadis