Pjotr Durnovo (1845−1915): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P keelelingid
11. rida: 11. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1911]]

[[be:Пётр Мікалаевіч Дурнаво]]
[[de:Pjotr Nikolajewitsch Durnowo]]
[[en:Pyotr Durnovo]]
[[eo:Pjotr Nikolajeviĉ Durnovo]]
[[fr:Piotr Dournovo]]
[[ja:ピョートル・ドゥルノヴォ]]
[[ru:Дурново, Пётр Николаевич]]
[[uk:Дурново Петро Миколайович]]

Redaktsioon: 24. mai 2011, kell 17:25

Pjotr Durnovo

Pjotr Durnovo (vn. Дурново, Пётр Николаевич; 12. märts/24. märts 1845 Moskva kubermang – 11. september/24. september 1915 Petrograd) oli aastatel 19051906 Venemaa siseminister.

Durnovo sündis Aunuse kubermangu asekuberneri peres. Ta lõpetas aastal 1860 Merekadetikorpuse. Üle 8 aasta sõitis ta laevastikus kaugsõitudel. Aastal 1870 lõpetas ta Aleksandri nimelise sõjaväe-juriidilise akadeemia ja määrati abiprokuröriks Kroonlinna sõjamerelaevastiku kohtusse. Aastal 1872 läks ta sõjamerelaevastikust erru ja asus justiitsministeeriumi teenistusse.

Aastal 1872 määrati ta abiprokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, aastal 1873 analoogilisse ametisse Moskvasse, augustist 1875 määrati prokuröriks Rõbinski ringkonnakohtusse, novembrist 1875 prokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, juunist 1880 abiprokuröriks Kiievi kohtupalatisse. Oktoobris 1881 määrati ta siseministeeriumi riigipolitsei kohtuosakonna ülemaks, millisel ametikohal ta oli 1883 aasta veebruarini. 18. veebruaril 1883 määrati ta politseidepartemangu asedirektoriks. Aastal 1884 komandeeriti ta välismaale, tutvumaks politsei tööga Pariisis, Berliinis ja Viinis; ta tutvus seal riigivastaste elementide jälgimisega ja võimalustega kasutada neid meetodeid Venemaal. 23. augustil 1884 määrati ta politseidepartemangu direktoriks, millisel kohal töötas ta aastani 1893. 3. veebruaril 1893 määrati ta senaatoriks, sellel kohal oli ta aastani 1900. Aastatel 19001905 oli ta siseministri abi (ta oli Dmitri Sipjagini, Vjatšeslav von Plehwe, Pjotr Svjatopolk-Mirski ja Aleksandr Bulõgini abiks).