Valdajamäärus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
===Latiivne valdajamäärus=== |
===Latiivne valdajamäärus=== |
||
'''Latiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellele? millele?'' Teda vormistab põhiliselt alaleütlevas nimisõna, harvemini [[kaassõnafraas]]id |
'''Latiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellele? millele?'' Teda vormistab põhiliselt alaleütlevas nimisõna, harvemini [[kaassõnafraas]]id. |
||
Latiivne valdajamäärus laiendab järgmisi [[predikaat]]e: |
|||
Verbe, mis väljendavad millegi siirmist kellegi füüsilisse või vaimsesse valdusse: ''jätma, andma, pakkuma, kinkima, tooma, viima, saatma, pärandama, teatama, meenutama, rääkima, õpetama, usaldama'' jt. |
|||
Nt Ma andsin ''talle'' lahendada ühe ülesande. Tõin ''sulle'' mõned noad ihuda. |
|||
Seisundi- ja modaalpredikaate, eriti kogeja-omajalauses: ''näima, paistma, tunduma, meeldima, imponeerima, maitsema, selguma, meelepärane / vastumeelne / vastik / armas + olema, teada olema, vaja / tarvis + olema, sobima, kõlbama, sündima, passima, ka kohane / sobiv / paslik + olema, kasulik / kasutu / ohtlik + olema'' jt. |
|||
Nt ''Talle'' meeldis tantsida. ''Neiule'' oli totrad komplimendid vastikud. ''Mehele'' pisarad ei sobi. |
|||
Predikaate ''olema, tulema, saabuma, sattuma, juhtuma, tekkima, kasvama, sirguma, jätkuma, aitama, piisama, jääma'' jt, eksistentsiaallauses. |
|||
Nt ''Mulle'' tuli külalisi. Poisist kasvab ''mulle'' tubli abimees. ''Talle'' jäid vaid saba ja sarved. |
|||
Muid sihilisi verbe juhul, kui määrus on sisuliselt võrdväärne kohafraasi genitiivatribuudiga. |
|||
Nt Õde torkas ''talle'' süstla käsivarde. – Õde torkas ''tema käsivarde'' süstla. |
|||
===Lokatiivne valdajamäärus=== |
===Lokatiivne valdajamäärus=== |
||
Redaktsioon: 21. mai 2011, kell 20:41
Valdajamäärus ehk habitiivverbiaal märgib harilikult elusolendit, kelle valdusse või toime-, taju-, vastutus- vms piirkonda miski suundub, sinna kuulub või sealt lähtub. Ta vastab küsimustele kellele? kellel? kellelt?, vahel ka millele? millel? millelt?, liigitudes vastavalt a)latiivseks, b) lokatiivseks ja c) separatiivseks adverbiaaliks.
Nt Kelner tõi meile kalja. – Kellele tõi kelner kalja? Meil oli kali klaasides. – Kellel oli kali klaasides? Me saime kelnerilt kalja. – Kellelt said noored kalja?
Valdajamääruse tüüpilisteks vormistajateks on väliskohakäänetes nimisõnad. Peale kohakäänete kasutatakse ka kaassõnu ning kuuluvust väljendavaid nimisõnavorme: kätte, käes, käest, valdusse, valduses, valdusest, käsutusse, käsutusest, hoolde, hooleks, hoole alla, peale, jaoks, mis täpsustavad tähendussuhteid. Nt Sinu käest ei tohi keegi midagi teada saada. Kui palju teie käsutuses alluvaid on? Siin trükitakse pimedate jaoks raamatuid.
Valdajamäärus on nagu koha-ja ajamääruski lokaliseeriv adverbiaal. Valdajagi on käsitatav omamoodi kohana, kusjuures mõnikord on valdaja- ja kohamäärus sisuliselt eristamatud. Nt sõnavormide meil, teil, neil puhul pole sageli selge, kas nende tähenduseks on ’meie/teie/nende valduses’ või ’meie/teie/nende juures/kodus/maal’. Nt Meil on uusi ettevõtmisi. Teil on tööpuudus. Meil ei jätku kõigi jaoks ruumi. Miks teil öö läbi tuli põles?
Latiivne valdajamäärus
Latiivne valdajamäärus vastab küsimusele kellele? millele? Teda vormistab põhiliselt alaleütlevas nimisõna, harvemini kaassõnafraasid.
Lokatiivne valdajamäärus
Lokatiivne valdajamäärus vastab küsimusele kellel? millel? Teda vormistab põhiliselt nimisõna alalütlevas käändes, harvemini kaassõnafraasid N + käes, N + valduses jms ning ta laiendab järgmisi predikaate:
Seisundi- ja modaalpredikaate, peamiselt kogejalauseis: hea / halb / jahe / kuum / külm / igav / kerge / villand / kindel … + olema / hakkama / minema; vaja / tarvis + olema, puudu olema / tulema / jääma jt. Nt Meil hakkas külm. Mul on igav siin olla. Teil on vaja hoida oma tervist. Lollidel veab.
Predikaate olema, leiduma, puuduma, oodata / märgata / näha + olema jne kogeja- omaja- ja eksistentsiaallauseis. Nt Tal on kolm poega. Neil leidub kõike. Külalistel puudus viisakus.
Verbe käskima, paluma, laskma, lubama, keelama, aitama, takistama, segama, soovitama, võimaldama, soodustama koos da- infinitiivse sihitisega, osa verbide puhul ka teonimelise objektiga või mast-vormilise sõltuvusmäärusega. Nt Ta käskis Roosil (- Roosit) lilli korjata. Ta palus mul (-mind) parandusi teha.
Muid predikaate, kui määrus on sisult võrdväärne nimisõna või kaassõna genitiivlaiendiga fraasis, mis talitleb lause a) primaare teemana või b) objektina. Nt Ruthil läks mees minema. -Ruthi mees läks minema. Tal on püksid jalas. -Tema jalas on püksid.
Separatiivne valdajamäärus
Separatiivne valdajamäärus vastab küsimusele kellelt? Teda vormistab põhiliselt nimisõna alaltütlevas käändes või kaassõnafraas N + käest. Separatiivne valdajamäärus laiendab verbe kuulma, laenama, nõudma, ostma, tahtma, tulema, teada + saama, ilmuma jne ning allub suhtereeglile. Nt Abielusõrmused saime minu vanematelt. Hirmus uudis võttis kõigilt kuraasi. Küsi isa käest, ära minult seda päri. Laps sai ema käest riielda.