Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. mai 2011, kell 22:37

Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud torn Tallinnas Pika tänava otsas, milles asub Eesti Meremuuseum.

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi^[1] Suure Rannavärava eelvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.4-6.5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.

Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini.

Aastatel 1640-1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. 16. sajandi lõpul rekonstrueeriti Hornbastion - Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa. 1683-1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega.

Torn kohaldati 1830. aastatel vanglaks, 1884. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4korruseline paekivist vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas (praegu on seal Eesti Meremuuseumi tööruumid).

Märtsis 1917 vangla süüdati ning 1884 ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4korruseline paekivist vangla abihoone, kuni tühjalt seisvasse torni kavandati 1930. aastatel linna ajaloo muuseumi ja 1938-40 rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks.

Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning Paksus Margareetas paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis personaliruumid.

Viited

↑ Fortifikatsioon

Välislingid

Suur Rannavärav ja Paks Margareeta, tourism.tallinn.ee
Paks Margareeta Eesti Meremuuseumi kodulehel
Suur Rannavärav ja Paks Margareta, vidial.com
Küllo Arjakas, Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest? 23. veebruar 2006, Postimees - ... mõnede andmete kohaselt Väikesel mäel Paksu Margareeta juures – surmavalt haavata saanud Johann Muischneek oligi äsja väljakuulutatud Eesti Vabariigi esimene sõjaohver.

[1] Fortifikatsioon

[1]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Paks Margareeta''' on [[Tallinna linnamüür]]i välisehitiste hulka kuulunud torn [[Tallinn]]as [[Pikk tänav|Pika tänava]] otsas, milles asub [[Eesti Meremuuseum]].
-Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] [[eelvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]]. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks".
+Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] [[eelvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]]. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
 Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.4-6.5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.