Tallinn: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinn
Pindala	159 km²
Elanikke	411 980 (1.1.2011)
Koordinaadid	59° 26′ N, 24° 45′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. mai 2011, kell 22:33

See artikkel räägib Tallinna linnast; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus); ansambli kohta vaata artiklit Reval.

Tallinn on linn Eesti põhjarannikul, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59° 26′ 14″ N, 24° 44′ 42″ E.

1. jaanuari 2011 seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn.

Tallinna juhtimine ja haldusorganid

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2007. aastast Edgar Savisaar. Linnapea juhib linnavalitsust. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna Linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79 liikmeline.

Tallinna linnaosad ja asumid

Pikemalt artiklis Tallinna asumite loend

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks:

Haabersti
Kesklinn, mille koosseisus on ka Tallinna vanalinn
Kristiine
Lasnamäe
Mustamäe
Nõmme
Pirita
Põhja-Tallinn ja linnaosad jaotuvad omakorda 84 asumiks.

Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all-linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud puitehitistega eeslinnad, mis on aga peetud sõdades korduvalt hävinud. Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14.–19. sajandist pärinev Jaani Seegi kirik Tartu maanteel, endises Kivisilla eeslinnas ning 15. sajandist pärineva Pirita kloostri varemed tolleaegsest linnast 7 km kaugusel kirdes.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi.

Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti pank, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Vaata ka Tallinna haljasalade loend.

Kliima

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968.

Rahvastik

Rahvastiku muutumine
Aasta	Rahvaarv
1372	3 250
1772	6 954
1816	12 000
1820	12 902
1834	15 300
1851	24 000
1871	29 162
1881	45 900
1897	58 800
1913	116 012
1918	105 789
1922	122 421
1925	119 800
1934	137792
1959	283 071
1989	478 974
1996	427 500
2000	400 378
2010	406 703

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal ligi 160 000^[viide?]. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast.

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1820–1922 olid Tallinna elanike seas erinevate rahvuste esindajate protsentuaalne koosseis järgmine:

aasta	eestlasi	venelasi	sakslasi	muude rahvuste esindajad	kokku elanikke
1820	4 486 (34,8)	2 304 (17,9)	5 540 (42,9)	572 (4,4)	12 902
1871	15 097 (51,8)	3 300 (11,3)	10 020 (34,4)	745 (2,5)	29 162
1881	26 324 (57,4)	5 111 (11,1)	12 737 (27,8)	1798 (3,7)	45 880
1897	40 406 (68,7)	6 008 (10,2)	10 297 (17,5)	2099 (3,6)	58 810
1913	83 113 (71,6)	13 275 (11,4)	12 424 (10,7)	7200 (6,3)	116 012
1918	86 035 (81,3)	5 188 (4,9)	7 691 (7,3)	6875 (6,5)	105 789
1922	102 568 (83,8)	7 513 (6,2)	6 906 (5,6)	5434 (4,4)	122 421^[1]
1934	117 918 (85,6)	7 888 (5,7)	6 575 (4,8)	7883 (3,9)	137 792

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinnasse uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2007 Tallinna elanikest 54,9% eestlased, 36,5% venelased, 3,6% ukrainlased ja 5,0% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2008 Tallinna elanikest 52,3% eestlased, 38,5% venelased, 3,9% ukrainlased ja 5,3% teistest rahvustest.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2010 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 76,8 %, määratlemata kodakondsusega isikuid 11,8 %, Venemaa kodanikke 8,6 %, Ukraina kodanikke 0,8 %, Soome kodanikke 0,3 %, Valgevene kodanikke 0,2 %, Leedu kodanikke 0,2 %, Läti kodanikke 0,2 %, Rootsi kodanike 0,1 %, teiste riikide kodanikke 0,8 %, andmed puuduvad 0,1 % ^[2]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga^[1]	Elanike tihedus, in/km²	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga^[2]
2001	399 685	2525,3	...
2002	398 434	2517,4	...
2003	397 150	2509,3	377 890
2004	396 375	2504,4	392 306
2005	396 010	2502,1	401 502
2006	396 193	2503,3	403 505
2007	396 852	2507,4	399 096
2008	397 617	2512,2	401 372
2009	398 594	2518,4	404 005
2010	399 340	2523,2	406 703
2011	...	...	411 980
1. Statistikaameti koduleht 2. Rahvastikuregistri järgi

Ajalugu

2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, millede vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat.^[3].

Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan.

1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse.

Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis võib tähendada Taani (-danise) linnust (lin-) ning millega võib olla samatüveline ka eestikeelne nimetus Tallinna (Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Alamsaksa keele kaudu tekkinud Tallinna nimi Reval tuletati arvatavasti asulat ümbritsenud Rävala muinas-maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud muinaseestlased võisid kaasa võtta vallutuseelse nime Kesoniemi.

Keskaeg Eestis ning Taani ja Liivi ordu valitsusaeg

1219. aastal hõivasid Tallinna Taani kuninga Valdemar II väed, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid Lundi peapiiskopi Anders Sunesen juhtimisel esialgse kiriku. 1227–1238 ehitas Mõõgavendade ordu Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 Neitsi Maarja toomkirik). 1230 kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.

Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 1219–1227 ning 1238–1346 Taani kuningale, vahepeal 1227–1237 Mõõgavendade ordule ja 1346–1347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347–1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile.

Tallinna kui ida ja lääne vahelise kaubanduskeskuse kõrghetk oli 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani, millal õitses kaubandus ning ehitati ka Oleviste kirik, mis oli 1549 kuni 1625 mitte ainult kõrgeim kirik vaid ka maailma kõrgeim ehitis.

Pikemalt artiklis Tallinna vanalinn, Tallinna all-linn, Tallinna linnamüür ja Tallinna muldkindlustusvöönd.
Rootsi aeg Tallinnas ja Eestis

Aastatel 1561–1710, pärast Liivi sõda kuulus Tallinn Rootsi kuningriigile, kuid iseseisva haldusüksuse ja Rootsi asehalduriga Tallinnas, eraldatuna Eestimaa maapiirkondadest

Tallinn Venemaa keisririigis

1700. aastal alanud Põhjasõja tulemusena alistus Tallinna linn 1710. aastal tsaar Peeter I vägedele ning liideti Venemaa keisririigiga koos Eestimaa kubermanguga. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877. aastal liideti Tallinnaga Toompea ja 1940. aastal Nõmme.

Pikemalt artiklis Tallinna ajaloolised asumid
Tallinn iseseisvunud Eestis: Pikemalt artiklis Tallinn ja Teine Maailmasõda

Tallinn Eesti NSV pealinnana

Eesti NSV ajal olid Tallinn jaotatud 4 rajooniks: Oktoobri rajoon, Lenini rajoon, Kalinini rajoon ja Mere rajoon. Aastatel 1960–1994 kuulus Tallinna koosseisu Saue linn ja aastatel 1963–1991, Mere rajooni koosseisu Maardu linn.

Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27).

Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).

Tallinna sümbolid

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde. ^[4]

Tallinna tähtpäevad

Linn tähistab kahte tähtpäeva:

15. mail on Tallinna linna päev;
22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Tallinna teenetemärgid

Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid

Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
Linnavolikogu esimehe ametikett
Linnapea ametikett

Haridus

Pikemalt artiklis Tallinna koolide loend

Majandus

Transport

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid.

Sport

Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju.

Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ/Kalev ja TTÜ/Kalev II.

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, Kalevi spordihall ja Hiiu staadion.

Tallinna Moenädal ehk Tallinn Fashion Week

Eesti Moedisaini Liit on võtnud enda eesmärgiks elavdada kohalikku moepilti ning tuua head eesti moeloomingut kaks korda aastas, sügis-talvel ning kevad-suvel, enam rambivalgusse. Esmakordne moenädal korraldati 4.-6. oktoobril 2007. aastal Estonia teatri kammersaalis, et pakkuda kohalikele moekunstnikele uudset ning senisest laialdasemat võimalust enda loomingu tutvustamiseks ja turustamiseks.

Sõpruslinnad

Pilte

Tallinna kommertskeskus
Lasnamäe
Mustamäe
Tallinna vanalinn
Vaade Oleviste kiriku tornist

Tallinna panoraampilt

Vaata ka

Viited

↑ «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)
↑ Tallinn arvudes 2009–2010
↑ Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr
↑ http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm

Kirjandus

"Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr. 3, lk. 9.
Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr. 196, lk. 4.

Välislingid

Tallinna linna koduleht
Tallinna ametlik veebikaart
Tallinna kaart
Tallinna ajaloolised saksakeelsed tänavanimed (Carsten Wilms)
Tallinn maailma juhtivate ajalooliste linnade pingereas EPL, 29. november 2008
Keskerakond algatas Suur-Tallinna loomise eelnõu Tallinna Postimees, 5. veebruar 2009
Tallinna volikogu otsustas linnaosad kaotada ERR, 19. veebruar 2009

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

[1] «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)

[2] Tallinn arvudes 2009–2010

[3] Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr

[4] ttp://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 229. rida: / 229. rida: @@
 [[Henriku Liivimaa kroonika|Henriku Liivimaa kroonikas]] kasutatakse nimetust '''Lindanise''', mis võib tähendada Taani (-''danise'') linnust (''lin''-) ning millega võib olla samatüveline ka eestikeelne nimetus '''Tallinna''' (''Talyna'', esmakordselt mainitud [[1536]]). [[Alamsaksa keel]]e kaudu tekkinud Tallinna nimi '''Reval''' tuletati arvatavasti asulat ümbritsenud [[Rävala]] muinas-maakonna nimest. Üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Turu|Turgu]] ja [[Päris-Soome]] (Varsinais-Suomi) põgenenud muinaseestlased võisid kaasa võtta vallutuseelse nime '''Kesoniemi'''.
 ;[[Keskaeg]] Eestis ning Taani ja Liivi ordu valitsusaeg
-. aastal hõivasid Tallinna [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar IV]] väed, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskop]]i [[Anders Sunesen]] juhtimisel esialgse kiriku. [[1227]]–[[1238]] ehitas [[Mõõgavendade ordu]] Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 [[Tallinna Toomkirik|Neitsi Maarja toomkirik]]). [[1230]] kutsus ordu [[Ojamaa]]lt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti [[Vene tänav|Vene]], [[Viru tänav|Viru]], [[Vanaturu tänav|Vanaturu]], [[Kuninga tänav|Kuninga]] ja [[Rataskaevu tänav]]a ümbrusse, rajasid [[saksa kaubahoov]]i koos [[Niguliste kirik]]uga ja nn. [[Alumine turg|Alumise turu]] (hilisem [[Vanaturg]]). Tekkis [[Niguliste kirikukihelkond]]a hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]is kirikutega, [[Ventseli kabel]] ning [[Püha Johannese hospidal]].
+. aastal hõivasid Tallinna [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] väed, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskop]]i [[Anders Sunesen]] juhtimisel esialgse kiriku. [[1227]]–[[1238]] ehitas [[Mõõgavendade ordu]] Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 [[Tallinna Toomkirik|Neitsi Maarja toomkirik]]). [[1230]] kutsus ordu [[Ojamaa]]lt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti [[Vene tänav|Vene]], [[Viru tänav|Viru]], [[Vanaturu tänav|Vanaturu]], [[Kuninga tänav|Kuninga]] ja [[Rataskaevu tänav]]a ümbrusse, rajasid [[saksa kaubahoov]]i koos [[Niguliste kirik]]uga ja nn. [[Alumine turg|Alumise turu]] (hilisem [[Vanaturg]]). Tekkis [[Niguliste kirikukihelkond]]a hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]is kirikutega, [[Ventseli kabel]] ning [[Püha Johannese hospidal]].
 [[Toompea]] jalamile ehitatud [[Toompea loss|linnus]] ning selle ümber tekkinud linn sai [[15. mai]]l [[1248]] linnaõiguse ([[Lübecki linnaõigused]]) ja arenes [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks [[Läänemeri|Läänemere]] ääres. [[16. sajand]]i keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks [[linnasaras]]es paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus [[1219]]–[[1227]] ning [[1238]]–[[1346]] [[Taani]] kuningale, vahepeal 1227–[[1237]] [[Mõõgavendade ordu]]le ja [[1346]]–[[1347]] kuulus linn [[Saksa ordu]]le, toimis ta tegelikult iseseisvana ning [[1347]]–[[1561]] läks linna alluvus [[Liivi ordu]]meistrile.