Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. mai 2011, kell 22:38

Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.

Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused.

Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid.

Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:

virulentsed faagid – põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
mõõdukad ehk tempereeritud faagid – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused.
-Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid ([[nukleoproteiidid|nukleoproteiide]]), mis erinevad [[bakter]]i valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid.
+Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid ([[nukleoproteiidid|nukleoproteiide]]), mis erinevad [[bakter]]i valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast [[lämmastik]]ku ja mõningaid [[fosfor]]iühendeid.
 Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:
 *'''[[virulentsed faagid]]''' – põhjustavad bakteriraku [[lüüs]]umist.
-*'''mõõdukad''' ehk '''[[tempereeritud faagid]]''' – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.
+*'''mõõdukad''' ehk '''[[tempereeritud faagid]]''' – algselt on bakteri [[genoom]]is soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.
 [[Kategooria:Viirused]]