Maakonna õigustega linn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. aprill 2006, kell 23:50

Maakonna õigustega linn on linn, millel on maakonna õigused, või maakond, mis halduslikult samastatakse linnaga, kus asub selle halduskeskus.

Eestis praegu maakonna õigustega linnu ei ole. Eesti NSV-s oli sarnane staatus vabariikliku alluvusega linnadel.

Hiina Rahvavabariik

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on maakonna õigustega linnad (县级市, xianjishi (xiànjíshì), xianjishi (xiànjí shì)) maakondadega samal hierarhiatasemel olevad 3. järgu haldusüksused, kuhu kuulub nii linna- kui ka maapiirkondi (linnu, külasid ja põllumajanduslikku maad). Maapiirkonnad hõlmavad tavaliselt suurema territooriumi kui linnapiirkonnad. Et eristada maakonnaõigustega linnu tavalistest linnadest, kasutatakse esimeste korda terminit 市区 'linnaala' (shiqu (shìqū)).

Tavaliselt alluvad nad 2. järgu haldusüksustele (näiteks ringkondadele), mõnikord ka otse 1. järgu haldusüksustele (näiteks provintsidele).

Enamik maakonna õigustega linnu loodi 1980. ja 1990. aastatel maakondadest. See praktika lõppes 1997.

On olemas ka allringkonna õigustega linnad. Need on maakonna õigustega linnad, mille õigused lähenevad ringkonna õigustega linnade õigustele. Sellised on näiteks Jiyuan (Henani provints), Xiantao (Hubei) ja Golmud (Qinghai).

Taiwan ja varasem Hiina

Taiwanis kannavad maakonnaõigusega linnad' ehk provintsialluvusega linnad nimetust 省轄市 shengxiashi (shěngxiáshì) ehk 省管市.

Nad on ühe astme võrra madalamal provintsiõigustega linnadest (otsealluvusega linnadest). Nad on provintside otsealluvuses.

20. sajandi alguses nõuti Linnamoodustamise Seaduste (市組織法) järgi provintsialluvusega linnaks saavalt linnalt, et ta oleks provintsi halduskeskus ning seal elaks vähemalt 200 000 elanikku. Juhul kui kinnal oli eriline poliitiline, majanduslik või kultuuriline tähtsus, siis piisas 100 000 elanikust.

Vaata ka

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 [[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on '''maakonna õigustega linnad''' (县级市, ''xianjishi'' (xiànjíshì), ''xianjishi'' (''xiànjí shì'')) [[maakond]]adega samal hierarhiatasemel olevad [[3. järgu haldusüksus]]ed, kuhu kuulub nii linna- kui ka maapiirkondi (linnu, [[küla]]sid ja põllumajanduslikku maad). Maapiirkonnad hõlmavad tavaliselt  suurema territooriumi kui linnapiirkonnad. Et eristada maakonnaõigustega linnu tavalistest linnadest, kasutatakse esimeste korda terminit 市区  'linnaala' (''shiqu'' (''shìqū'')).
-Tavaliselt alluvad nad [[2. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[ringkond]]adele), mõnikord ka otse [[1. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[provints]]idele.
+Tavaliselt alluvad nad [[2. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[ringkond]]adele), mõnikord ka otse [[1. järgu haldusüksus]]tele (näiteks [[provints]]idele).
 Enamik maakonna õigustega linnu loodi [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]]   maakondadest. See praktika lõppes [[1997]].