Autosport: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot lisas: ja:自動車競技
P r2.7.1) (robot muutis: he:מרוץ מכוניות
112. rida: 112. rida:
[[is:Kappakstur]]
[[is:Kappakstur]]
[[it:Automobilismo]]
[[it:Automobilismo]]
[[he:מירוץ מכוניות]]
[[he:מרוץ מכוניות]]
[[la:Cursus autocinetorum]]
[[la:Cursus autocinetorum]]
[[lv:Autosports]]
[[lv:Autosports]]

Redaktsioon: 29. aprill 2011, kell 08:28

Autosport on spordialade rühm, mille puhul on tegemist autode (tavaliselt neljarattaliste mootorsõidukite) võidusõiduga. Autosport on osa motospordist.


Autospordi kategooriad

Autospordi alasid on maailmas palju. Tuntumad on

ringrajavõidusõit
harrastatakse suletud ringil. Võistluse käigus läbitakse teatud arv kilomeetreid või võistlussõit kestab teatud ajavahemiku. Euroopas tuntumad F1, kus võidusõidu distantsiks on 300 km + 1 ring. LeMans 24 tunni sõit, kus võitjaks on 24 tunni jooksul pikima distantsi läbinud meeskond.
autoralli
harrastatakse tavaliiklusteedel, milldel suletakse muuks liikluseks teelõigud lisakatsete läbiviimiseks. Autod stardivad lisakatsele intervalliga vähemalt 30 sek. Arvestatakse lisakatsete läbimiseks kulutatud aega, millele võidakse lisada karistussekundeid mitte õigeaegse ilmumise eest lisakatse starti, tehnilise kontrolli alasse, kinnisesse parki jne. Samuti näiteks lisakatsete vahelistel muuks liikluseks avatud teedel liikluseeskirjade rikkumiste eest.
rallikross
sarnane ringrajasõiduga kuid osa distantsist läbitakse kõva katteta teel.
autokross
sarnane ringrajasõiduga kuid kogu distants on kõva katteta teel.
rallisprint
distants 1,5 kuni 10 km. Start ja finis ei tohi asuda samas paigas. sõidetakse reeglina 3 võistlussõitu millde ajad summeeritakse. Võidakse rakendada karistussekundite süsteemi näit rajatähiste puutumise vmt eest.
dragsterisõit
kiirendusvõistlus sirgel teel kahe kohalt liikuma hakkava sõiduki vahel. Esimesena distantsi läbinu on võitja.
mäkketõus
võistlus kindlal distantsil mille start asub oluliselt madalamal kui finish.



Kõige rohkem tähelepanu on võitnud Vormel 1 maailmameistrivõistluste sari, aga võisteldakse ka teistel vormeliklassidesse jaotatud autodel.

Seeriaautode tähtsaim võistlus on autoralli. Võisteldakse ka rallikrossis, rallisprindis, kiirussõidus (Drag Racing) ja maastikusõidus (Off Road).

Mitmesuguseid eraldi võistlusi peetakse veoautodele, traktoritele ja väikeautodele.

Märkimisväärsed võistlused on veel Le Mansi 24 tunni sõit sportauto ning Indy Car World Series (16 võidusõitu Põhja-Ameerikas ja Austraalias).

Ajalugu

Autovõidusõit on sama vana kui autogi. 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutab põhimõtteliselt rallit.

1875 Prantslane Amedee Bolee esitles aurujõul töötavat neljarattalist liikurit ja austerlane Siegfried Marcus gaasimootoril töötavat autot.
1894 Pariisis toimusid esimesed autovõistlused.
1895 Chicago Times Herald lehe sponsoreerimisel toimusid USA-s esimesed autovõistlused.
1903USA-s korraldati esimesed autovõistlused mandri ühest otsast teise, mis kestsid kaks kuud.

Võistlemise tingimused

Autosporti juhib FIA - Rahvusvaheline Autoliit (Federation Internationale de l'Automobile), kelle poolt on välja töötatud Rahvusvahelised Võistlusmäärused. Esmakasutuskeeleks prantsuse keel. FIA liikmesriikides juhivad autosporti volitatud autospordiorganisatsioonid - ASN (Autorite Sportive Nationale) Eestis Eesti Autospordi Liit (EAL). Üksikud distsipliine juhivad alakomiteed - CS (Comission Sportive d'une ASN) Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel osalejad peavad omama sõitjalitsentsi. Sõitjalitsentsid jagunevad:

Super License
võistlemiseks F1 MM'il, väljastamise õigus on ainult FIA F1 komisjonil.
Grade A
vormel 1, CampCar, IRL, kõik muud võistlused peale eelmainitute, väljastab ASN. Tingimus: võistleja on finisheerinud eelneva 24 kuu joksul esiviisikus vähemalt viiel võidusõidul kus nõuti B litsentsi.
Grade B
Väljastab ASN, Tingimus: võistleja on finisheerinud eelneva 24 kuu joksul vähemalt viiel rahvuslikul või rahvusvahelisel võidusõidul.
Grade C
Väljastab ASN. Kohustuslik kõikidel FIA RV kalendri võidusõitudel. ASN määrab ka Kvalifikatsiooninõuded.
Grade D
ühekordne RV litsents.

Autod jagatakse erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt nende ehitusest. Kategooriad omakorda jagunevad gruppidesse. Näiteks

kategooria I
sõiduautod ja nende baasi ehitatud autod.
grupp N
sõiduautod milliseid on 12 järjestikuse kuu jooksul ehitatud vähemalt 5000 tükki (t 5000 tk). Seeriaautod (Production Cars) Ümberehitused vaid pisiasjades.
grupp A
T 5000 tk, turismiautod (Touring Cars) Ümberehitused laialdasemad
grupp B
T 1000 tk, Suurturismiautod (Grand Toring Cars) Ehitatud mingi auto baasil.
kategooria II
spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud autod
grupp D
RV vormelautod (International Formula Racing Cars) n F1
grupp E
Vabavormelautod e rahvuslike klasside vormelautod.

Vastavalt mootori töömahule jagatakse võistlusautod 18 erinevasse kubatuuriklassi : 500ccm kuni 6000 ccm ja üle 6000 ccm

Kõikidel FIA egiidi all toimuvatel võistlustel tuleb jälgida FIA Spordikoodeksi ja tema lisade nõudeid ja ettekirjutusi.


Ohutusnõuded

Ohutusnõuded autospordis määrab FIA Spordikoodeksi lisa L peatükk III, mille kõik nõuded on kirjutatud tuginedes avariide uurimisele. Rahvusvahelistel võistlustel, Eestis autorallis ja ringrajasõidus kõikidel võistlustel on kohustuslik FIA standaditele (homologatsiooniga) vastav ohutusvarustus. Kiiver on üks esimesi kasutusele võetud ohutusvarustuse osi. Kiivrit ei tohi mingil moel ümber ehitada (homologatsiooni muutus), samuti lisada sellele FIA poolt aktsepteerimata manuseid. Koos kiivriga tohib kasutada ainult FIA poolt aktsepteeritud kaelatuge (HANS standardile vastav). Tulekindel sõiduriietus koosneb sõiduülikonnast, pesust, sokkidest, sõidukingadest ja kinnastest. Sõiduriietus võib sisaldada sõitja keha jahutussüsteemi, milline põhineb veeringel või tavarõhuga atmosfäriõhul.


Lipud

Enamiku autospordivõistluste reguleeerimise juurde kuuluvad lipud, millest tuntumad on võistluste lõppu tähistav mustavalgeruuduline finiši- ehk ruudulipp ja võistluste katkestamist tähistav punane lipp. Ringrajavõidusõidus kasutatakse lisaks eelmainitud lippudele veel:

kollane lipp
oht rajal, möödasõit vastasvõistlejatest karistatav
kaks kollast lippu koos
eriti suur oht rajal
must valge diagonaallipp, koos võistleja numbriga
hoiatus antud võistlejale
must lipp, koos võistleja numbriga
võistleja on diskvalifitseeritud
must lipp oranzi ringiga keskel, koos võistleja numbriga
võistlusautol on ohtlik tehniline rike, pöördu tehnilisse boksi. Peale vea kõrvaldamist tohib võistlemist jätkata.
sinine lipp
anna teed kiiremale autole
valge lipp punase ringiga keskel
käib ametliku ajavõtuga kvalifikatsioonisõit
kollane lipp punaste triipudega
libe rada, võimalik õli rajal, vmt.
roheline lipp
ohtliku rajaosa lõpp, lõpetab ka möödasõidu keelu



Vajab täiendamist; ajaloo osa vajab täpsustamist