Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel
→Välislingid: Link |
P Tühistati kasutaja 95.191.10.132 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi EmausBot. |
||
19. rida: | 19. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
*[http://www.postimees.ee/100207/lisad/teadus/244169.php Golfi hoovus võib seisma jääda] Postimees, 10.02.2007. |
*[http://www.postimees.ee/100207/lisad/teadus/244169.php Golfi hoovus võib seisma jääda] Postimees, 10.02.2007. |
||
*[http://ice.tsu.ru/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=25&Itemid=94 На Земле начался новый ледниковый период / На сайте "Климат, лёд, вода, ландшафты"] |
|||
[[Kategooria:Hoovused]] |
[[Kategooria:Hoovused]] |
||
[[Kategooria:Atlandi ookean]] |
[[Kategooria:Atlandi ookean]] |
Redaktsioon: 28. aprill 2011, kell 01:13
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m3/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C.
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h, veetemperatuur pinnal +10..+20°C.
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud – Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre.
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.
Golfi hoovust on pudelposti meetodil uurinud Benjamin Franklin (1706–1790) ja Monaco prints Albert (1848–1922).
Välislingid
- Golfi hoovus võib seisma jääda Postimees, 10.02.2007.