Streik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. aprill 2006, kell 12:29

Streik

Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate (või nende esindajate ametiühinguliidrite) vahel. Streik on töövõtjate äärmuslik abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel.

Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Streigid muudeti kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides, kuna enamasti omasid tööstuste omanikud suuremat poliitilist jõudu. Enamikus lääneriikides hakati aga streike seadustama osaliselt juba 19. sajandi lõpust alates.

Streigid Eestis

Taasiseseisvunud Eesti kõige suurem, õpetajate 1-päevane streik toimus 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel.

Eesti pikim streik leidis aset 2004. a. septembris, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga.

Streigipiirangud Eestis

Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad.

Eesti Vabariigi õiguskantsler on toonitanud, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega millega riik on ühinenud (nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon ja Euroopa Sotsiaalharta), kuid sellest hoolimata on Riigikogu senini keeldunud siseriiklikus seadusandluses seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Sellisel kujul rikub riik jätkuvalt oma kodanike põhiseadusega kehtestatud ja rahvusvaheliste normide kohaseid õigusi.

Välislingid

http://en.wikipedia.org/wiki/Strike_action

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL)

Õiguskantsleri seisukoht avalike teenistujate absoluutse streigikeelu osas

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad.
-Eesti [http://www.oiguskantsler.ee/?index.php õiguskantsler] on korduvalt toonitanud, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega, kuid sellest hoolimata on Riigikogu senini keeldunud siseriiklikus seadusandluses seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi.
+Eesti Vabariigi [http://www.oiguskantsler.ee/?index.php õiguskantsler] on toonitanud, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega millega riik on ühinenud (nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon ja Euroopa Sotsiaalharta), kuid sellest hoolimata on Riigikogu senini keeldunud siseriiklikus seadusandluses seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Sellisel kujul rikub riik jätkuvalt oma kodanike põhiseadusega kehtestatud ja rahvusvaheliste normide kohaseid õigusi.
@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 [http://www.eakl.ee/ Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL)]
+[http://www.oiguskantsler.ee/index.php?newsID=139&menuID=39 Õiguskantsleri seisukoht avalike teenistujate absoluutse streigikeelu osas]