Indulgents: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 3001 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Indulgents''' ([[ladina keel]]es ''indulgentia'') on eestkätt [[katoliku kirik]]us [[patt|patu]]ajaliku karistuse kustutamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud [[keskaeg|keskajal]] [[paavst]]i nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga.
 
Indulgents pole patu enese, vaid sellele järgneva karistuse kustutamine. Enamasti on selle karistusena nähtud [[hing]]e [[puhastustuli|puhastustules]] viibimise aega, mida indulgents ehk andestus saab lühendada. Katoliku kiriku teoloogia järgi ei ole indulgentsi saanud kunagi lihtsalt raha eest osta, andestuse saamise nõudeks on inimese kahetsemine ja kahetsustegude sooritamine. Sellistena nähti keskajal ette kas raha maksmist kirikule või palverännakule või ka ristisõtta minekut. Kirik on Jumala nimel pattude andestamist põhjendanud sellega, et tal on kasutada "kiriku varandus" ehk pühakute ja teiste vagameeste heade tegude "ülejääk", mis jäi üle nende endi lunastamisest. Nendest tegudest lähtuvat armu võib kirik jagada aga patustele, kes oma tegusid kahetsevad ja heastada püüavad.
 
Pärast [[13. sajand]]it muutus indulgentsidega raha tegemine aga üha valdavamaks ja sagenesid nende kuritarvitamise juhtumid. Katoliku kirik püüdis neid puhuti küll reguleerida, kuid [[16. sajand]]i alguseks oli paavsti poolt antavatest indulgentside jutlustamise lubadest saanud rahateenimise vahend. Kiriku poolt antavat lunastuse määra oli pidevalt ka laiendatud, nii et selleks ajaks sai indulgentside eest lunastada ka juba surnute patte, keda arvati puhastustules vaevlevat. Jutlustajatele, nagu [[Johann Tetzel]], on omistatud ka väiteid, et indulgentsidega saab lunastada ka veel tegemata patte, mis läks kiriku doktriiniga juba otsesesse vastuollu. Indulgentside väärkasutamise mõistis karmilt hukka [[Martin Luther]] ja indulgentside problemaatikat on peetud ka üheks peamiseks põhjuseks, miks tema ja ta järgijad katoliku kirikust eemaldusid.
 
Indulgentsikorralduse reformimise vajadust mõistis ka katoliku kirik, mis [[Trento kirikukogu]]l ([[1545]]–[[1563]]) allutas indulgentsikorralduse kardinalidest järelvalvajate hoole alla ja [[1567]]. aastal likvideeris paavst võimalused teenida indulgentsidega rahalist kasumit. Indulgentside jagamine usklikele on jäänud aga katoliku kiriku praktikasse tänaseni.
 
[[Kategooria:Kristlus]]
 
[[ar:صكوك الغفران]]
[[bs:Oprost]]
[[bg:Индулгенция]]
[[ca:Indulgència]]
[[cs:Odpustek]]
[[da:Aflad]]
[[de:Ablass]]
[[el:Συγχωροχάρτι]]
[[en:Indulgence]]
[[es:Indulgencia]]
[[eo:Indulgenco]]
[[fr:Indulgence (catholicisme)]]
[[gl:Indulxencia]]
[[ko:대사 (가톨릭)]]
[[hr:Oprost]]
[[io:Induljenco]]
[[id:Indulgensi]]
[[it:Indulgenza]]
[[he:כתב מחילה]]
[[ka:ინდულგენცია]]
[[la:Indulgentia]]
[[lt:Indulgencija]]
[[li:Aaflaot]]
[[hu:Búcsú]]
[[ml:ദണ്ഡവിമോചനം]]
[[nl:Aflaat]]
[[ja:贖宥状]]
[[no:Avlat]]
[[nn:Avlat]]
[[oc:Indulgéncia]]
[[pl:Odpust]]
[[pt:Indulgência]]
[[ro:Indulgență (creștinism)]]
[[ru:Индульгенция]]
[[simple:Indulgence]]
[[sl:Cerkveni odpustki]]
[[sr:Опроштај грехова]]
[[sh:Oprost]]
[[fi:Ane]]
[[sq:Indulgjenca]]
[[sv:Avlat]]
[[tr:Endüljans]]
[[uk:Індульгенція]]
[[zh:贖罪券]]

Navigeerimismenüü