Storting: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.5) (robot lisas: be-x-old:Стортынг
P r2.7.1) (robot lisas: lt:Stortingas
70. rida: 70. rida:
[[it:Storting]]
[[it:Storting]]
[[ka:სტორთინგი]]
[[ka:სტორთინგი]]
[[lt:Stortingas]]
[[nl:Storting]]
[[nl:Storting]]
[[no:Stortinget]]
[[no:Stortinget]]

Redaktsioon: 13. aprill 2011, kell 13:27

Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament. Storting valitakse 4-aastaks, võrdelise valimissüsteemi alusel. Storting koguneb Oslos asuvas Stortingi hoones, mis valmis 1886 rootsi arhitekti Emil Victor Langleti projekti alusel.

Stortingi kojad

Stortingi on ühekojaline parlament, mis legislatiivsetel põhjustel jaotub kaheks kojaks. Peale valimistulemuste selgumist valivad parlamendi liikmed ühe neljandiku saadikuid enda hulgast ülemkojasse nimetusega Lagting. Kolm neljandikku liikmetest jäävad alamkoja Odelsting liikmeteks. Kahte erinevat koda kasutatakse seadusandluses väga harva ja üldiselt on ülemkoja poolt tehtav kinnitus vaid formaalne akt. Alguse sai jaotus ilmselt 1814. aastal, kui Lagting tegutses reaalselt ülemkojana ja sinna kuulusid kogenumad ja vanemad Stortingi liikmed.

Seadused antakse valitsuse poolt Odelstingile. Odelstingi liikmetel on ka endal õigus seadusmuudatusi algatada, Lagtingi liikmetel sellist õigust ei ole. Seadust arutatakse vastavast komisjonis, kuhu kuuluvad mõlema koja liikmed. Kui seadus läbib Odelstingi, läheb see edasi Lagtingi ülevaatuseks või parandusteks. Tavaliselt läbivad seadused Lagtingi ilma, et neid muudetaks ja need saadetakse edasi kuningale nõusoleku saamiseks. Tänapäeval on kuninga nõusolek vaid formaalne akt.

Kui Lagting muudab seadust, läheb see tagasi Odelstingi. Kui Odelsting kiidab Lagtingis tehtud parandused heaks, läheb seadus kuningale, kes selle kinnitab. Kui parandusi heaks ei kiideta, saadetakse seadus tagasi Lagtingi. Kui Lagting parandusi tagasi ei võta, toimub Stortingi plenaaristung. Selleks, et plenaaristungil seadus läbi läheks, on vaja kaht kolmandikku poolthääli. Muudel juhtudel piisab tavalisest häälteenamusest. Erinevate kodade hääletuste vahele peab jääma kolm päeva. Plenaaristungid toimuvad ka maksude jms muutmiste küsimustes.

2004. aastal tehti ettepanek muuta põhiseadust ja kaotada Odelsting ja Lagting. Muudatus läbis Stortingi 20. veebruaril 2007. aastal ja jõustub pärast 2009. aasta parlamendivalimisi.

Stortingi valimissüsteemi lühikirjeldus

1. samm - Ringkonnas valimine
Ringkondades valitakse 157 saadikut. Valimismeetod on modifitseeritud Sainte-Laguë meetod (1.4,3,5,7, jne).

2. samm - Tasandusmandaadid
Tasandusmandaatide võitmiseks on vaja nimekirjal saada 4% häältest. Siis jaotatakse 4% ületanud erakondade vahel kohad nii, et arvutatakse nimekirja järgmine mandaat valemiga: nimekirja üleriigiline häältearv / mandaadile vasatva jagaja modifitseeritud Sainte-Lägue jadas. Saadud mandaadid lähevad mandaadi saanud nimekirja kandidaadile, kes oli kõige lähemal ringkonnas koha saavutamisele. 8 mandaati jaotatakse nii.

Ringkonnas võib saada koha ilma 4% ületamata, künnisega on seotud tasandusmandaadid.

Norras jaotatakse kohad tavaliselt kinnise nimekirja alusel, aga kui üle poole valijatest on valinud isiklikult kandidaati, siis kehtib avatud nimekiri. Tasandusmandaadid on 1989. aastast alates. Seoses sellega muudeti parlamendi kohtade arvu.

Stortingi järgmised valimised toimuvad 2013. aastal.

2005. aasta valimistel jagati ringkondade vahel 150 mandaati ja 19 kohta tasandusmandaatidena. Samade algoritmide alusel.

Stortingis on läbi aegade olnud

1882. aastast 114 kohta,
1903. aastast 117 kohta,
1906. aastast 123 kohta,
1918. aastast 126 kohta,
1921. aastast 150 kohta,
1973. aastast 155 kohta,
1985. aastast 157 kohta,
1989. aastast 165 kohta,
2005. aastast 169 kohta.

Vaata ka

Välislingid