Protsessor

Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.

Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit.

Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.

Ajalugu

AMD protsessorid

• AMD protsessorid
• AMD alustas protsessori tootmist 1995. aastal ja praegusel momendil on Intelile suur konkurent.
• AMD’l ilmus esimene protsessor 1995. aastal nimega: NX586 ja Am486 ning Am5k86 . Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100MHz.
• Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
• 1997. aastal ilmusid K6 protsessorid mille taktsagedus ulatus 300MHz.
• 1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
• 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
• 2000. aastal loodi AMD K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
• 2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille takistus oli juba 450-550 MHz
• 2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450-550 MHz, AMD Athlon4 950-1400 MHz, AMD Athlon MP - 1000-1667 MHz, AMD Duron(Morgan) - 1000-1300 Mhz, AMD Athlon XP - 1333-1800 MHz
• 2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, takistussagedusega 1466-2250 MHz
• 2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor millel oli nime Barton. tema takistus sagedus oli 1833-2166 MHz

Inteli protsessorid

• 70. aastatel alustati protsessori tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
• 1982 aastal loodi valmis 80286 protsessor mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
• 1985.aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
• 1989.aastal loodi 486DX mille taktsagedus ületas 50 MHz.
• 1992 aastal. loodi 486DX2 mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
• 1994 aastal loodi 486DX4 mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel.
• 1995 aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
• 1997 aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
• 1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatub juba 450 MHz.
• 1998 aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam.
• 1999 aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999.aasta lõpuks kuni 733 MHz’ni
• 2000 aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1.4-5 GHz
• 2001 aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1.3-2 GHz

Cyrix/IBM protsessorid

• 1993 aastal loodi esimest Cyrix'i protsessori - 486DX4, teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni.
• 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedus ulatus kuni 250 Mhz.

Kasutatud materjalid

• e-teatmik
• CPU Ranking
• CPU Ranking