Keskkriminaalpolitsei: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
151. rida: 151. rida:


===Tegevusest===
===Tegevusest===
{{tsitaat|Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija.|Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor<ref>[http://www.postimees.ee/?id=415959 Andres Anvelt tegi allakäigu vältimiseks elu põnevaks], Postimees, 10.04.2011</ref>|}}
*1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade [[Satšuk]]kide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode<ref>[http://www.postimees.ee/luup/97/02/top.htm Eesti nähtamatud mehed]</ref>.
*1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade [[Satšuk]]kide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode<ref>[http://www.postimees.ee/luup/97/02/top.htm Eesti nähtamatud mehed]</ref>.



Redaktsioon: 11. aprill 2011, kell 10:25

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei oli aastail 1993–2009 Eesti siseministeeriumi koosseisu kuulunud ning Politseiametile allunud kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevuse ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.

31. detsembril 2009, Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei likvideeriti ning asutuse baasil moodustati Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.

§5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond oli :
  1. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
  2. kriminaalpolitsei valdkonnaga seotud rahvusvahelise koostöö korraldamine;
  3. tunnistajakaitse korraldamine;
  4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
  5. jälitustegevuse teostamine ja kriminaalasjade kohtueelne menetlemine;
  6. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ülesannete täitmine[1];

Juhid ja organisatsioon

Ajalugu

Kriminaalpolitsei Büroo

Eesti Vabariigi taasloodud politseis moodustati kriminaalpolitsei keskasutusena 1. märtsil 1991. aastal Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo.

Kriminaalpolitsei Büroo, koosnes kahest allosakonnast:

  • Raskete kuritegude vastu võitlemise osakond;
  • Autotranspordi ärandamise vastu võitlemise jaoskond

Keskkriminaalpolitsei

1. juulist 1993. aastal muudeti Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo - Keskkriminaalpolitseiks (keskkripo), kes pidi tegelema üldriiklike või maakondade vaheliste kuritegude avastamisega.

Keskkriminaalpolitsei organisatsioon, 15. juunist 1993. aastal

  • Keskkriminaalpolitsei direktor
    • keskkriminaalpolitsei abidirektor
  • Juurdlusosakond;
  • Info- ja analüüsiosakond;
  • Isikuvastaste kuritegude osakond;
  • Varavastaste kuritegude osakond;
  • Organiseeritud kuritegevuse osakond;
  • Majanduskuritegude osakond;
  • Regionaalkeskused (osakonnad)
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Operatiivbüroo
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal

1994. aastal läbiviidud KKP organisatsiooni struktuuri muutmise tulemusena oli 1994. aastal asutuse ülesehitus:

  • Juurdlusosakond;
  • Organiseeritud kuritegevuse osakond;
    • Isikuvastaste kuritegude grupp;
    • Varavastaste kuritegude grupp;
    • Narkokuritegude grupp;
    • Informatsiooni ja analüüsigrupp;
  • Majanduskuritegude osakond;
  • Regionaalkeskused (osakonnad)
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Operatiivbüroo
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal 1. novembrist oli järjekordselt muudetud organisatsioon järgmine:===

  • Juurdlusosakond
    • Kontrollgrupp;
    • Info ja analüüsigrupp;
    • Juurdlusgrupp;
  • Organiseeritud kuritegevuse tõkestmise osakond;
    • Isikuvastaste kuritegude grupp
    • Varavastaste kuritegude grupp
    • Illegaalse uimastilevi tõkestamise grupp
    • Infogrupp
    • Tehnikagrupp
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus
  • Interpoli Rahvuslik Keskbüroo
    • Rahvusvaheline sidekeskus
  • Operatiivbüroo
    • 1., 2., 3., 4. jaoskond

Organisatsioonimuudatused 1998. aastal

1998. aasta 1. veebruarist muudeti KKP tegevusvaldkondi ja allosakondade struktuuri järgmiselt:

Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond on:

1) kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel;

2) kriminaalasjade kohtueelne uurimine kriminaalkohtumenetluse korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.

8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab üleriigilise tähtsusega kuritegusid, mis:

1) on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või on nende tegevusega puutumuses;

2) omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega;

3) on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju;

4) seonduvad rahapesuga;

5) eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;

6) on ulatuslikud narkokuriteod;

7) on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteoepisoodide tõttu;

8) on toime pandud üldohtlikul viisil[2].

  • Juurdlusosakond
    • Kontrolliteabetalitus;
    • Juurdlustalitus;
  • Organiseeritud kuritegevuse tõkestmise osakond;
    • Kuritegelike ühenduste talitus
    • Isikuvastaste kuritegude talitus
    • Varavastaste kuritegude talitus
    • Illegaalse uimastilevi tõkestamise talitus
    • Ida Regionaalkeskus
    • Lääne Regionaalkeskus
    • Lõuna Regionaalkeskus

1998. aasta 1. juulist, liideti Keskkriminaalpolitseiga Uurimisosakonnana, seni iseseisva üleriigilise asutusene tegutsenud Keskuurimisbüroo, KUB piirkondlikud uurimisbürood liideti maakondade Politseiprefektuuridega.

„Keskkriminaalpolitsei on surnud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise üksuste killustamine ja viimine prefektuuridesse tasemele, näitab, et sellise kuritegevuse mõju ei mõisteta. “

Koit Pikaro, Keskkriminaalpolitsei abidirektor[3]

Eelnev
Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo (1991-1993)
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei
19932009
Järgnev
Politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond (2010-

Tegevusest

„Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija.“

Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor[4]

  • 1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade Satšukkide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode[5].

Välislingid

Vaata ka

Viited