S. S. Van Dine: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
|||
{{Persoon |
{{Persoon |
||
| Nimi = S. S. Van Dine<br />(''pseudonüüm'') |
| Nimi = S. S. Van Dine<br />(''pseudonüüm'') |
Redaktsioon: 6. aprill 2011, kell 22:16
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
S. S. Van Dine (pseudonüüm) | |
---|---|
Sünninimi | Willard Huntington Wright |
Sünniaeg |
15. oktoober 1888 Charlottesville, Virginia, Ameerika Ühendriigid |
Surmaaeg |
11. aprill 1939 New York, Ameerika Ühendriigid |
Kirjandusžanrid | Kriminaalromaanid |
S. S. Van Dine (kodanikunimega Willard Huntington Wright; 15. oktoober 1888 – 11. aprill 1939) oli ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik[1].
Tema kriminaalromaanides tegutseb New Yorgi aristokraatlik harrastusdetektiiv Philo Vance, koos oma sõbra Van Dinega.
Avaldas 1928 aastal ajakirjas American Magazine essee "20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale" (Twenty rules for writing detective stories)[2]
Kirjaniku pseudonüüm S. S. Van Dine tuleneb laevandus terminist S.S. (Steam Ship) ja vana perekonnanime liidest[3].
Elulugu
Willard Huntington Wright sündis 1888. aastal Virginias Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vrankeni pojana. Hariduse omandas St. Vincent College, Pomona College ja Harvardi ülikoolis (1906). Kunstialaselt käis end täiendamas Münchenis ja Pariisis. Kirjutas erinevates väljaannetes kunsti ja kirjanduse arvustusi ning tegutsedes New Yorgi kirjandusajakirja Smart Set (1912–1914) toimetajana[3].
1923. aastal diagnoositi mehel ületöötamisest tingitud südamehaiguse (tänased biograafid arvavad, et tegu oli kokaiini sõltuvusest tingitud raviga[4]), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodi külge. Uues olukorras "avastas" Willard kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit millest iga hea kriminaalromaan peaks koosnema või arvestama. Debüütromaan "Bensoni mõrvajuhtum" ilmus 1926. aastal[3].
Amatöör detektiiv Philo Vance seiklused muutusid populaarseks ning tegi kirjaniku kiiresti rikkaks. Oma elu viimased aastad pidi Willard veetma New Yorgi tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 50-aastaselt[3].
Esimese abielu sõlmis Willard 1907. aastal Katharine Belle Boyntoniga. Oktoobris 1930 naitus mees teistkordselt kunstnik Eleanor Rulapaugh, tuntud kui Claire De Lisle[1].
Looming
- Songs of Youth (luulekogu, 1913)
- Europe After 8 (1913, koos H. L. Menckeni ja George Jean Nathaniga)
- Richard Hovey and His Friends (1914)
- Modern Painting (1915)
- What Nietzsche Taught (1915)
- The Man of Promise (romaan, 1916)
- The Creative Will (1916)
- Misinforming a Nation (1917)
- Informing a Nation (1917)
- The Future of Painting (1923)
- Modern Literature (1926)
Kriminaalkirjandus
- "Bensoni mõrvajuhtum" – The Benson Murder Case, 1926; eesti keeles: Kuldsulg, 2001
- ""Kanaarilinnu" mõrvajuhtum" – The Canary Murder Case, 1927; eesti keeles: Kuldsulg, 1996
- "Greene'i mõrvajuhtum" – The Greene Murder Case, 1928; eesti keeles: Kuldsulg, 1996
- "Piiskopi mõrvajuhtum" – The Bishop Murder Case, 1928; eesti keeles: Kuldsulg, 1996
- The Scarab Murder Case (1929)
- "Šoti terjeri mõrvajuhtum" – The Kennel Murder Case, 1933; eesti keeles: Kuldsulg, 1996
- The Dragon Murder Case (1934)
- The Casino Murder Case (1934)
- The Garden Murder Case (1935)
- The Kidnap Murder Case (1936)
- The Grace Allen Murder Case (1938)
- The Winter Murder Case (postuumselt, 1939)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 S. S. Van Dine. NNDB: Tracking the entire world
- ↑ S.S. Van Dine. "Twenty rules for writing detective stories". The American Magazine. September 1928
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 SS Van Dine Biography. Classic Crime Fiction
- ↑ John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2
Välislingid
- S. S. van Dine Biography. Louise Brooks Society
- S. S. Van Dine. Krimi-Couch.de