Ooper: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tühistati muudatus 2474555, mille tegi 84.87.138.125 (arutelu)
8. rida: 8. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[File:Young Heesters.png|200px|left|thumb|[[Johannes Heesters]], famous star of the Dutch and German opera]]
Ooperi algeid leidus juba [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[tragöödia|tragöödiates]], milles [[muusika]]l oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegseid [[liturgiline draama|liturgilist draamat]] ja [[müsteerium]]i ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat.
Ooperi algeid leidus juba [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[tragöödia|tragöödiates]], milles [[muusika]]l oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegseid [[liturgiline draama|liturgilist draamat]] ja [[müsteerium]]i ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat.



Redaktsioon: 6. aprill 2011, kell 19:35

Charles Garnier' projekteeritud ooperiteatri (avati 1875) fuajee Pariisis

Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja.

Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini.

Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.

Ajalugu

Ooperi algeid leidus juba vanakreeka tragöödiates, milles muusikal oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegseid liturgilist draamat ja müsteeriumi ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat.

Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet", mille nad kirjutasid aastatel 1594 - 1597 ja mis kanti ette 1597. aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine.

Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (bel canto stiil). 17. ja 18. sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid (Alessandro Scarlatti, Jean-Babtiste Lully, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel) ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper. See koosneb iseseisvaist muusikanumbreist: aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest (avamäng, intermezzo jt) ning tantsudest.

1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater.

19. sajandil hakati numbriooperist loobuma. Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri ooperites areneb sündmustik ja muusika katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid.

Vaata ka


Mall:Link FA Mall:Link FA