S. S. Van Dine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida: 19. rida:


Avaldas [[1928]] aastal ajakirjas ''American Magazine'' [[essee]] "20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale" (''Twenty rules for writing detective stories'')<ref>S.S. Van Dine. [http://gaslight.mtroyal.ab.ca/vandine.htm "Twenty rules for writing detective stories".] The American Magazine. September 1928</ref>
Avaldas [[1928]] aastal ajakirjas ''American Magazine'' [[essee]] "20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale" (''Twenty rules for writing detective stories'')<ref>S.S. Van Dine. [http://gaslight.mtroyal.ab.ca/vandine.htm "Twenty rules for writing detective stories".] The American Magazine. September 1928</ref>

Kirjaniku [[pseudonüüm]] ''S. S. Van Dine'' tuleneb laevandus terminist S.S. (''Steam Ship'') ja vana perekonnanime liidest<ref name="SS Van Dine Biography">[http://www.classiccrimefiction.com/vandinebiog.htm SS Van Dine Biography.] Classic Crime Fiction</ref>.


== Elulugu ==
== Elulugu ==
Willard Huntington Wright sündis [[1888]]. aastal [[Virginia]]s Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vrankeni pojana. Hariduse omandas St. ''Vincent College'', ''Pomona College'' ja [[Harvardi ülikool]]is ([[1906]]). Kunstialaselt käis end täiendamas [[München]]is ja [[Pariis]]is. Kirjutas erinevates väljaannetes [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e [[arvustus]]i ning tegutsedes [[New York|New Yorgi]] kirjandusajakirja ''Smart Set'' ([[1912]]–[[1914]]) toimetajana<ref name="SS Van Dine Biography">[http://www.classiccrimefiction.com/vandinebiog.htm SS Van Dine Biography.] Classic Crime Fiction</ref>.
Willard Huntington Wright sündis [[1888]]. aastal [[Virginia]]s Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vrankeni pojana. Hariduse omandas St. ''Vincent College'', ''Pomona College'' ja [[Harvardi ülikool]]is ([[1906]]). Kunstialaselt käis end täiendamas [[München]]is ja [[Pariis]]is. Kirjutas erinevates väljaannetes [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e [[arvustus]]i ning tegutsedes [[New York|New Yorgi]] kirjandusajakirja ''Smart Set'' ([[1912]]–[[1914]]) toimetajana<ref name="SS Van Dine Biography"/>.


[[1923]]. aastal diagnoositi mehel ületöötamisest tingitud südamehaiguse (tänased biograafid arvavad, et tegu oli [[kokaiin]]i sõltuvusest tingitud raviga<ref>John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2</ref>), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodi külge. Uues olukorras ''"avastas"'' Willard kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit millest iga hea [[kriminaalromaan]] peaks koosnema või arvestama. Debüütromaan ''"[[Bensoni mõrvajuhtum]]"'' ilmus [[1926]]. aastal<ref name="SS Van Dine Biography"/>.
[[1923]]. aastal diagnoositi mehel ületöötamisest tingitud südamehaiguse (tänased biograafid arvavad, et tegu oli [[kokaiin]]i sõltuvusest tingitud raviga<ref>John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2</ref>), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodi külge. Uues olukorras ''"avastas"'' Willard kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit millest iga hea [[kriminaalromaan]] peaks koosnema või arvestama. Debüütromaan ''"[[Bensoni mõrvajuhtum]]"'' ilmus [[1926]]. aastal<ref name="SS Van Dine Biography"/>.


Oma [[pseudonüüm]]ina ''S. S. Van Dine'' kasutas laevandus termini S.S. (''Steam Ship'') ja vana perekonnanime liidet. Amatöör detektiiv [[Philo Vance]] seiklused muutusid populaarseks ning tegi kirjaniku kiiresti rikkaks. Oma elu viimased aastad pidi Willard veetma [[New York|New Yorgi]] tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 50-aastaselt<ref name="SS Van Dine Biography"/>.
Amatöör detektiiv [[Philo Vance]] seiklused muutusid populaarseks ning tegi kirjaniku kiiresti rikkaks. Oma elu viimased aastad pidi Willard veetma [[New York|New Yorgi]] tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 50-aastaselt<ref name="SS Van Dine Biography"/>.


Esimese [[abielu]] sõlmis Willard [[1907]]. aastal ''Katharine Belle Boyntoniga''. Oktoobris [[1930]] naitus mees teistkordselt [[kunstnik]] Eleanor Rulapaugh, tuntud kui Claire De Lisle<ref name="NNDB"/>.
Esimese [[abielu]] sõlmis Willard [[1907]]. aastal ''Katharine Belle Boyntoniga''. Oktoobris [[1930]] naitus mees teistkordselt [[kunstnik]] Eleanor Rulapaugh, tuntud kui Claire De Lisle<ref name="NNDB"/>.

Redaktsioon: 6. aprill 2011, kell 14:42

S. S. Van Dine
(pseudonüüm)
Sünninimi Willard Huntington Wright
Sündinud 15. oktoober 1888
Charlottesville, Virginia, Ameerika Ühendriigid
Surnud 11. aprill 1939 (50-aastaselt)
New York, Ameerika Ühendriigid
Kirjandusžanrid Kriminaalromaanid

S. S. Van Dine (kodanikunimega Willard Huntington Wright; 15. oktoober 188811. aprill 1939) oli ameerika kunstikriitiku ja kirjaniku pseudonüüm[1].

Tema kriminaalromaanides tegutseb New Yorgi aristokraatlik harrastusdetektiiv Philo Vance, koos oma sõbra Van Dinega.

Avaldas 1928 aastal ajakirjas American Magazine essee "20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale" (Twenty rules for writing detective stories)[2]

Kirjaniku pseudonüüm S. S. Van Dine tuleneb laevandus terminist S.S. (Steam Ship) ja vana perekonnanime liidest[3].

Elulugu

Willard Huntington Wright sündis 1888. aastal Virginias Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vrankeni pojana. Hariduse omandas St. Vincent College, Pomona College ja Harvardi ülikoolis (1906). Kunstialaselt käis end täiendamas Münchenis ja Pariisis. Kirjutas erinevates väljaannetes kunsti ja kirjanduse arvustusi ning tegutsedes New Yorgi kirjandusajakirja Smart Set (19121914) toimetajana[3].

1923. aastal diagnoositi mehel ületöötamisest tingitud südamehaiguse (tänased biograafid arvavad, et tegu oli kokaiini sõltuvusest tingitud raviga[4]), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodi külge. Uues olukorras "avastas" Willard kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit millest iga hea kriminaalromaan peaks koosnema või arvestama. Debüütromaan "Bensoni mõrvajuhtum" ilmus 1926. aastal[3].

Amatöör detektiiv Philo Vance seiklused muutusid populaarseks ning tegi kirjaniku kiiresti rikkaks. Oma elu viimased aastad pidi Willard veetma New Yorgi tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 50-aastaselt[3].

Esimese abielu sõlmis Willard 1907. aastal Katharine Belle Boyntoniga. Oktoobris 1930 naitus mees teistkordselt kunstnik Eleanor Rulapaugh, tuntud kui Claire De Lisle[1].

Looming

  • Songs of Youth (luulekogu, 1913)
  • Europe After 8 (1913, koos H. L. Menckeni ja George Jean Nathaniga)
  • Richard Hovey and His Friends (1914)
  • Modern Painting (1915)
  • What Nietzsche Taught (1915)
  • The Man of Promise (romaan, 1916)
  • The Creative Will (1916)
  • Misinforming a Nation (1917)
  • Informing a Nation (1917)
  • The Future of Painting (1923)
  • Modern Literature (1926)

Kriminaalkirjandus

Viited

  1. 1,0 1,1 S. S. Van Dine. NNDB: Tracking the entire world
  2. S.S. Van Dine. "Twenty rules for writing detective stories". The American Magazine. September 1928
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 SS Van Dine Biography. Classic Crime Fiction
  4. John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2

Välislingid