7490
muudatust
(parandatagu, täiendatagu) |
Resümee puudub |
||
Tööstusrevolutsiooni eelses [[agraarühiskond|agraarühiskonnas]] moodustasid talupojad tavaliselt suurema osa põllumajanduslikust tööjõust, sõltuvalt kultivatsioonisüsteemist: ilma toidutagavarata pidid nad elama või nälgima, sõltuvalt viimasest saagist. Seepärast olid [[Küla|külakogukondades]] levinud sotsiaalsed tugivõrgustikud. Eriti karmima kliimaga maades toetas [[kogukond]] neid, kelle saak ikaldus või keda tabasid muud laadi õnnetused. Talupoegadel oli sageli vaid üks komplekt rõivaid, paremal juhul kaks. Samuti pidi talupoeg andma oma maaisandale 20% teenistusest. [[Preester|Preestrile]] või [[piiskop]]ile pidid nad maksma 10% [[kümnis]]t. Ka [[rüütel|rüütlitel]] oli õigus ning enamasti ka tava nõuda maksudeks oma osa. Kokkuvõttes jäi talupojale tihti vaid 10-20% nende sisetulekust.
[[Keskaeg|Keskajal]] oli enamik inimestest talupojad. [[Globaliseerumine|Globaliseerumise]] mõjul on agraarühiskonnad Maal järsult kahanenud ning seepärast on kogu maailmas ka aina vähem talupoegi. Eestis kaotati talupoegade seisus koos teiste seisustega 1920. aastal.
[[en:Peasant]]
|
muudatust