Erinevus lehekülje "Kukersiit" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 852 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
[[ImagePilt:OilShaleEstonia.jpg|thumbpisi|Kukersiit.]]
[[ImagePilt:Kukersite.JPG|thumbpisi|Kukersiit.]]
 
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s.
 
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile ''[[Entophysalis major]]'', mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.
 
Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav [[põlevkiviõli]]ks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.
 
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "[[põlevkivi]]"na. Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. Eesti kukersiit asub [[Kukruse lade]]mes.
 
Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga lõuna poole minnes järjest sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "[[põlevkivi]]". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]].
 
Kukersiidi [[mineraal]]sed lisandid koosnevad peamiselt vähese [[magneesium]]isisaldusega [[kaltsiit|kaltsiidist]], [[dolomiit|dolomiidist]] ja [[ränipurdkivim]]ist. [[Raskemetall]]e selles ei leidu.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853</ref>
 
Kukersiiti on kirjasõnasEestis esimestkaevandatud korda mainitudalates [[17771916]]. aastal [[August Wilhelm Hupel]]i pooltaastast.<ref>Hupel, A. W.Raukas, (1777)H. TopographischeNachrichten von Lief- und EhstlandViiding. Bd"Maavarad". II.Kogumikus RigaA. 1–768.</ref>Raukas Kivim on saanud nime(koostaja), [[KukruseEesti mõisLoodus]]a, [[saksaValgus keel(kirjastus)|saksakeelseValgus]] nimeja "''Kuckers''"[[Eesti järgi.<ref>Aaloe,Entsüklopeediakirjastus]] A1995., Bauert,Lk H82–85. &ISBN Soesoo, A. (2006). Kukersiit –5440013555</ref> Eesti põlevkivi.[[maapõu]]es MTÜleidub GeoGuideüle Baltoscandia,7 Tallinn.miljardi Lktonni 30kukersiiti. ISBNSuurim 9985976347</ref>aastane Nimekaevandamismaht andisoli kivimile29,7 balti-saksamiljonit tonni ([[geoloog1980]]. [[Friedrich Schmidt]]aastal).<ref>Bauert, H. & KattaiBauert, V. (1997)Kattai. "''Kukersite oil shale''". Kogumikus A. Raukas &, A. Teedumäe (Toimtoim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314313. ISBN 9985501853</ref>
 
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud [[August Wilhelm Hupel]] [[1777]]<ref>A. W. Hupel. "''TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland''". Bd. II. Riga 1777. 1–768</ref>. Kivim on saanud nime [[Kukruse mõis]]a [[saksa keel|saksakeelse]] nime Kuckers järgi<ref>A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347</ref>. Nime andis kivimile baltisaksa [[geoloog]] [[Friedrich Schmidt]]<ref>H. Bauert, V. Kattai. "''Kukersite oil shale''". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853</ref>.
==Vaata ka==
*[[Kukruse lade]]
 
==Viited==
27 361

muudatust

Navigeerimismenüü