Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Alts (arutelu | kaastöö)
10 572 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Image:OilShaleEstonia.jpg|thumb|Kukersiit.]]
[[Pilt:OilShaleEstonia.jpg|pisi|Kukersiit]]
[[Image:Kukersite.JPG|thumb|Kukersiit.]]
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|Kukersiit]]

'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s.
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s.


Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile ''[[Entophysalis major]]'', mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.

Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav [[põlevkiviõli]]ks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.

⚫
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud [[põlevkivi]]na. Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. Eesti kukersiit asub [[Kukruse lade]]mes.


Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga lõuna poole minnes järjest sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.
⚫
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "[[põlevkivi]]". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]].


Kukersiidi [[mineraal]]sed lisandid koosnevad peamiselt vähese [[magneesium]]isisaldusega [[kaltsiit|kaltsiidist]], [[dolomiit|dolomiidist]] ja [[ränipurdkivim]]ist. [[Raskemetall]]e selles ei leidu.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853</ref>


Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda mainitud [[1777]]. aastal [[August Wilhelm Hupel]]i poolt.<ref>Hupel, A. W. (1777). TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Riga. 1–768.</ref> Kivim on saanud nime [[Kukruse mõis]]a [[saksa keel|saksakeelse]] nime "''Kuckers''" järgi.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 30. ISBN 9985976347</ref> Nime andis kivimile balti-saksa [[geoloog]] [[Friedrich Schmidt]].<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 314. ISBN 9985501853</ref>
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), [[Eesti Loodus]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] ja [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>H. Bauert, V. Kattai. "''Kukersite oil shale''". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853</ref>


Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud [[August Wilhelm Hupel]] [[1777]]<ref>A. W. Hupel. "''TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland''". Bd. II. Riga 1777. 1–768</ref>. Kivim on saanud nime [[Kukruse mõis]]a [[saksa keel|saksakeelse]] nime Kuckers järgi<ref>A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347</ref>. Nime andis kivimile baltisaksa [[geoloog]] [[Friedrich Schmidt]]<ref>H. Bauert, V. Kattai. "''Kukersite oil shale''". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853</ref>.
==Vaata ka==
*[[Kukruse lade]]


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 4. aprill 2011, kell 23:47

Kukersiit
Kukersiit

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.

Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest[1]. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.

Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav põlevkiviõliks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.

"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Eesti kukersiit asub Kukruse lademes.

Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. Põhja-Eesti panga lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga lõuna poole minnes järjest sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.

Kukersiidi mineraalsed lisandid koosnevad peamiselt vähese magneesiumisisaldusega kaltsiidist, dolomiidist ja ränipurdkivimist. Raskemetalle selles ei leidu.

Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[2] Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[3]

Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud August Wilhelm Hupel 1777[4]. Kivim on saanud nime Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi[5]. Nime andis kivimile baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt[6].

Viited

  1. ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
  2. ↑ A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), Eesti Loodus, Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555
  3. ↑ H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853
  4. ↑ A. W. Hupel. "TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland". Bd. II. Riga 1777. 1–768
  5. ↑ A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347
  6. ↑ H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853

Kirjandus

  • Aarna, A. (1989). Põlevkivi. Valgus. 191 lk.
  • Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853
  • Kattai, V. (2003). Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. ISBN 9985815467
  • Kattai, V., Saadre, T. & Savitski, L. (2000). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. ISBN 9985815300
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kukersiit&oldid=2472198"