Kõrgõzstan: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.5.4) (robot muutis: arz:كيرجيزستان |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
| omastav = Kõrgõzstani |
| omastav = Kõrgõzstani |
||
| omakeelne_nimi_1 = kirgiisi | Кыргыз Республикасы |(Kõrgõz Respublikasõ) |
| omakeelne_nimi_1 = kirgiisi | Кыргыз Республикасы |(Kõrgõz Respublikasõ) |
||
| omakeelne_nimi_2 = |
| omakeelne_nimi_2 = põhjakirgiisi | Күргүз Республикесы |(Kürgüz Respublikesõ) |
||
| omakeelne_nimi_3 = vene | Кыргызская Республика |(Kõrgõzskaja Respublika) |
|||
| mis_lipp = |
| mis_lipp = |
||
| mis_vapp = |
| mis_vapp = |
Redaktsioon: 1. aprill 2011, kell 17:06
Kirgiisi Vabariik | |
Riigihümn | Ak möngülüü aska |
---|---|
Pealinn | Biškek |
Pindala | 198 500 km² |
Riigikeel | kirgiisi |
Ametlikud keeled | vene |
Rahvaarv | 5 482 000 (2009) |
Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
Üleminekuperioodi president | Roza Otunbajeva |
Peaminister | Almazbek Atambajev |
Iseseisvus | 31. august 1991 |
SKT | 10,931 mld $ (2022)[1] |
SKT elaniku kohta | 1607 $ (2022)[2] |
Rahaühik | som (KGS) |
Ajavöönd | maailmaaeg +5 |
Tippdomeen | .kg |
ROK-i kood | KGZ |
Telefonikood | 996 |
Kõrgõzstan on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga. Riigil puudub merepiir.
Geograafia
Kõrgõzstani territoorium ümbritseb kuut erinevat mõõtu enklaavi, millest neli kuulub Usbekistanile ning kaks Tadžikistanile. Suurima, Usbekistanile kuuluva enklaavi pindala on üle 300 ruutkilomeetri, elanikke on seal üle neljakümne tuhande. Kõrgõzstanile omakorda kuulub pisike, umbes 600 elanikuga eksklaav Usbekistanis Farg‘ona lähistel.
Kõrgõzstanist saab alguse Sõrdarja. Riigi suurim järv on Õsõkköl ja kõrgeim tipp Hiina piiril asuv Džengiš. Suurem osa territooriumist jääb Tian Shani mäestikusse, mis jagab riigi kaheks kultuuriliselt erinevaks ja poliitiliselt kohati vastanduvaks piirkonnaks.
Ajalugu
Kõrgõzstani ala läks Venemaa kontrolli alla 19. sajandi teisel poolel ning liideti Turkestani kindralkubermanguga. 1918. aastast oli tänapäeva Kõrgõzstani ala osa Turkestani ANSVst. 1924 loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis 1925 nimetati Kirgiisi autonoomseks oblastiks. 1926—1936 oli samades piirides Kirgiisi ANSV. 5. detsembril 1936 loodi Kirgiisi NSV. Kõrgõzstan iseseisvus 31. augustil 1991. President Askar Akajevi autoritaarne režiim kukutati Tulbirevolutsiooni käigus 2005. aasta märtsis. 2005. aastal toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister Kurmanbek Bakijev. Ta valiti 23. juulil 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. 2010. aasta aprillis toimunud riigipöörde käigus kaotas Bakijev kontrolli olukorra üle riigis ja põgenes pealinnast. 15. aprillil astus ta presidendi kohalt tagasi.
Riik
Haldusjaotus
Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja üheks keskalluvusega linnaks (pealinn Biškek).
Oblastid:
- Batkeni oblast
- Džalalabati oblast
- Narõni oblast
- Oši oblast
- Talasi oblast
- Tšüj oblast
- Õsõkköli oblast
Keskalluvusega linn:
Rahvusvahelised suhted
Venemaa õhujõududel on sõjaväebaas Kantis, Ameerika õhujõududel Manasi lennujaamas.
Keel
Riigikeel on kirgiisi keel, vene keelel on ametliku keele staatus. Enamik pealinna elanikest räägib vene keelt emakeelena, asjaajamine käib enamasti vene keeles.
Vaata ka
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Kõrgõzstan |
- Marko Mihkelson. Verise võimuvõitluse tagamaad, Postimees, 12. aprill 2010
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=KG, vaadatud 14.12.2023.
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=KG, vaadatud 14.12.2023.